Mari Rahumägi kui särav piksevarras

Mari Rahumägi sõnul on Quelle kasv olnud nii pöörane, et aega maha võtta ja kas või ühte tööd lõpetatuks lugeda ei ole: "Elu on selline, et hommikul tuled ja õhtul lähed ega saa arugi, kui aasta on jälle mööda läinud." Firma käive on kolme aastaga kasvanud kümnekordseks. Lähemal ajal peatust ette näha ei ole, Soome ja Venemaa lisandumisega kasvab firma käive sel aastal tõenäoliselt taas kordades. Kui mõnel teisel võtaks selline peadpööritav edu jalad nõrgaks, paneks kas pidurit tõmbama või eufoorias tantsu keerutama, siis Mari suudab jääda realistiks. Nagu ütleb oma abikaasa kohta poliitik ja riigikogulane Jaanus Rahumägi, on Mari tugevuseks tema terav mõistus - see on kui särav piksevarras, mis suudab kõik probleemid lahendada.

Kui mõelda selle peale, et möödunud aastal oli Quelle ja Neckermanni kataloogikaubamajade käive Eesti ja Läti peale kokku üle 200 miljoni krooni, et aasta jooksul saadeti Eestis välja üle 400 000 paki, et Quellel on Eestis üle 170 000 kliendi, siis peaks selge olema, kui mastaapse äriga tegemist on. Mari Rahumägi tõdeb firma kasvust rääkides mõtlikult, et on tõepoolest raske, kuid juba järgmisel hetkel löövad tema silmad särama ja ta kinnitab, et tegemist on väljakutsega ja et tegelikult on kogu asi ikkagi fun.

Kataloogiäris on Mari Rahumägi olnud tegev viimased 13 aastat. Algul Saksa kataloogide Quelle, Baur, Otto ja Neckermann kaupade vahendajana, aastast 1997 juba Quelle ainuesindajana Eestis ning 2003. aastast Quelle Eesti tütarfirma tegevjuhina. Võib liialdusteta öelda, et Mari tunneb kataloogiäri nagu oma viit sõrme. Olles ise omal ajal nullist pihta hakanud, tunneb ta detailideni äri kõiki alalõike. Ning seda ka nüüd, firma tegevjuhina.

Tuleb ette, et Mari paneb selga dressipüksid, T-särgi ja tossud ning sulandub laotöötajate sekka - tekitades sellega küll üldist hämmeldust, aga Marile meeldib ise teha ja kõigega kursis olla. Nagu ta ise ütleb: "Kui suudad end hoida kursis alalõikudega, siis näed tervikpilti. Ja kui tervikpilt on olemas, suudad ka tervikprotsessi mõjutada." Marile ei saa keegi töötajatest öelda, et

ei saa, kuna nii tema kui ka Mari teavad mõlemad väga hästi, et tegelikult saab.

Mari ütleb, et tegelikult teab iga töötaja ka seda, kuidas saab, sellepärast ei lähe Mari neile seda ütlema, vaid ootab, et nad ise mõtleksid. Edu üheks eelduseks on see, et töötajad areneksid ise, et nad ise mõtleksid. Kreatiivsus ongi Mari sõnul üks neist momentidest, mis rõõmu pakub ja silma särama paneb. Pluss õigete plaanide täitumine, mis silmaga näha ja uut jõudu annab.

Edu taga on tagasi vaadates olnud julge idee, suur hulk tahtmist ja mõned õnnelikud juhused. Kuidas kõik aga üldse alguse sai? Aasta oli 1992, nõukogude aeg oli otsa lõppenud, Eesti aeg alanud, poes midagi müüa ei olnud. Ülikoolis inglise filoloogiat õppinud Marile sattus kusagilt kätte üks Saksa kataloog. Mõtles, miks ei võiks see ka Eestis olla: "Hinnad ei tundunud üldse mitte nii kohutavad, isegi selle aja mõistes. Lisaks tohutu valik." Mõeldud-tehtud.

Mari koos äripartneriga kirjutas kataloogikaubamajade peakorteritesse - Quellele, Ottole, Neckermannile. Saadi viisakad äraütlevad vastused. Keegi ei tahtnud mingist endisest Nõukogude Liidu liiduvabariigist, mida keegi ei osanud veel kaardile paigutada, kuuldagi. Mari meelest ei olnud ilmselt keegi isegi süvenenud, kas tegemist on Balti või Balkani riigiga.

Alustades ei olnud plaani metsikut äri ajada, pigem kannustas tagant kartus - äkki jääbki nii, et Eesti poodides midagi müüa pole. Olid ju vaid üksikud poed, mis ostsid sisse jumal teab mida, ning üksikud valuutapoed. Asi ei paranenud ka Eesti krooni tulekuga - hinnad olid kosmilised, valik aga nullilähedane. Kuna Saksamaalt oli ära öeldud, tuli hakata otsima teisi lahendusi kataloogiäri käivitamiseks. Loodi firma Willow Mink, leiti Saksamaal kontaktisik, kelle kaudu sai hakata Saksa kataloogide kaupu Eestisse vahendama. Sellesse aega jääb muide ka Mari tutvumine oma tulevase abikaasa Jaanus Rahumägiga, kelle turvafirmalt noor algaja ärinaine läks tellima kaitset katusepakkujate eest. Turvaprobleemid said lahendatud ja nagu Mari kavala sädemega silmis oma praeguse abikaasa kohta ütleb: "Millalgi sai ta muidugi aru, et ka temal on väga vaja kataloogidest riideid tellida."

Kataloogiäri käimalükkamiseks tegi Willow Mink tolle aja kohta hirmsa investeeringu ja ostis 50 000 krooni eest Eesti Ekspressi esikaane reklaami. See raha laenati kokku sõprade-tuttavate käest. Kaanel oli dobermanni tõugu koer ja virn pakse Otto katalooge. Tagajärjeks oli helistajate laviin, 3000 kataloogi, mis Eestis olemas olid, said peagi otsa ja tuli mõelda, mida teha ülejäänud vihaste ja pettunud kundedega.

Saksa loogika oli selline, et uusi katalooge sai tellida vastavalt käibele, käivet aga veel ei olnud, polnud ka katalooge. Kui Willow Mink oleks öelnud, et saatke veel 10 000 kataloogi, oleks neid välja naerdud. Mis muud, kui tuli lennata ise Saksamaale uute kataloogide järele. Kohapeal renditi kaubik ja hakati katalooge lennujaamadest ja ajalehekataloogidest kokku ostma, ikka viis marka tükk. Kaubikutäis saadigi kokku, Saksa-poolne tellimustekoguja pani need laeva peale ja enesega rahulolevad verivärsked kataloogiärikad lendasid koju tagasi. Mari ütleb naerdes, et see oli kõige ekstreemsem asi, mis ta selles äris üldse kunagi teinud on. Aga nii see asi alguse sai ja tasapisi edasi arenes, kuni õnneliku juhuseni aastal 1997, kui Quelle kirjaga kaubikut juhtus Eestis nägema keegi sakslane, mispeale Quelle juba asjale ametliku käigu andis ja Willow Minki kaubandus-tööstuskoja kaudu üles otsis. Lõpuks olid ka sakslased nüüd niikaugel, et usaldati Eestisse tulla. Willow Mink sai kuueks järgnevaks aastaks Quelle ainuesindajaks Eestis. Käive tasapisi kasvas, hakati trükkima eestikeelseid katalooge. Inimesed hakkasid Soome kataloogides pakutavast tüdima ja tellisid üha meelsamini sakslaste pakutavat euroopalikku kiirmoodi.

2003. aastal pakuti Mari Rahumägile võimalust hakata juhtima Quelle Eesti tütarfirmat. See tähendas loobumist omanikuseisusest, oma firma mahamüümist ja minekut palgatööle. Mari arvas, et see oleks vahelduseks tore väljakutse. Nüüd tõdeb ta, et tegi õige sammu, kuna ainult Eesti kapitalil poleks olnud võimalik nii suureks kasvada. Viimased kolm aastat hiigelkontserni ühe osa juhina on tähendanud võitlust hoopis teises dimensioonis kui varem. KarstadtQuelle aastakäive on viis Eesti aastaeelarvet. Mari Rahumägi tõdeb, et on oma ülemustele raske alluv. Peakorteris on olnud pika laua taga tuliseid vaidlusi, millest Mari on enamasti tänu oma tugevatele argumentidele võitjana välja tulnud. Mari ütleb, et kui tal on nägemus, mille järgi on asi ettevõttele kas lühemas või pikemas perspektiivis parem, siis kaitseb ta oma seisukohti tuliselt. Just võitlus ja võit teevad elu huvitavaks. Mari ütleb, et oli algul ahastuses, kui vaatas aruandluse massi, mis teha tuli. Mõtles, et peab kõik ära tegema, kuidas ta jõuab ja saab - ettekandeid kahe riigi kohta tegi algul südamega, aga nutt kurgus, aega kulus 2-3 nädalat. Nüüd võtab see ta aega 2-3 päeva ja ta saab aru, et tegelikult on see küll tülikas, aga vajalik: "Kui sind ikka sunnitakse hinda ma, milline on Eesti majanduslik olukord aastal 2010, kus on su firma ja kes on su kliendid, siis sunnib see analüüsima ja annab tõukeid uuteks mõteteks." Üks suur uuendus terves Quelle süsteemis on näiteks see, et esimesena Eestis on kavas võtta kasutusele täiesti uus internetiplatvorm. Tegemist on süsteemiga, kus kunde saab jälgida arvutis oma tellitud kauba liikumist alates sellest, kui robot selle Leipzigi suures laos riiulilt tõstab, kuni selleni, millises kohalikus postiasutuses see parasjagu on.

Rasketel aegadel aitab Mari Rahumägi sõnul positiivne mõtlemine. Igast asjast on võimalik leida mingi mõnus mõte ja selleks ei ole palju vaja. Mari ütleb, et ka temal on vahel meel morn ja kõik halvasti. Aga sellele tuleb siis ise teadlikult läheneda. Halvast tujust lahtisaamiseks tuleb midagi teha, mõelda positiivselt. "Iga asja annab vaadata kümnel erineval moel, mistahes olukorras. Nii tööl kui ka elus on palju inimesi, kes näevad seda, mis kõik võib halvasti minna."

Mari ei ole paadunud optimist. Seda äris olla lihtsalt ei saa, sest see maksab kiiresti ja valusalt kätte. Küll aga on nii, et kui igas hetkes, igas inimeses näha positiivset, siis sellest saab energiat. Mari armastab väga aiatööd ja müttab vabal ajal hea meelega lillepeenarde vahel. Kõik puhkused veedetakse koos perega. Lisaks on Mari hobideks maalimine ning päris uue asjana itaalia keele õppimine. Õhtusöögid koos sõpradega. Ja energiat annab ka hommikune ujumine. Mari ütleb uhkelt, et kilomeetri ujub ühe jutiga juba ära küll, merehädas olles, kus kallas paistab, saaks kindlasti hakkama.

Edukas, väärikas ja tark naine on juveel, millel tuleb lasta särada. Me saime tuttavaks siis, kui elu Eestis oli hoopis teistsugune kui täna. Me oleme kasvanud kokku ja kõik, mis täna toimub, on loomuliku arengu tulemus. Ja kõik see tundub väga normaalne. Mari on jäänud samasuguseks hoolitsevaks naiseks, kellega ma kümme aastat tagasi kohtusin.

Mari on äärmiselt suure töövõimega. Samas on ta väga konkreetne, kui koormus kipub minema üle mõistliku piiri. Siis ta ütleb, et tal ei ole aega sellega tegeleda ja kogu lugu. Edu võtab Mari kui loomulikku asjade käiku ja pikemalt sellel ei peatu. Tagasilöökide puhuks on tal särav piksevarras ehk mõistus. Vahel kirub terake Vana-Euroopa sotsiaalpoliitikat ja selle tagajärgi sealsele tööjõukvaliteedile. Siis noomib mind veidi, et me sellist asja Eestis ei laseks juhtuda.

Naine peab olema mehele kõiges partner. Naine ei tohi olla lihtsalt lilleke, sest lilled närtsivad. Ja siis tuuakse koju uued lilled.

Mari on väga tugev isiksus. Temalt on palju õppida ja ta hindab inimesi, kes tahavad ja suudavad ise õppida. Ta on põhimõttekindel, aga samas valmis minema kompromissidele, kui vastaspartner oma põhimõtteid väga hästi ja selgelt argumenteerib. Talle lihtsalt vastu vaielda pole mõtet. Tema töökus ja pühendumus on olnud töötajate seas pidevalt jutuks. Põhiline küsimus, kuidas ta küll jaksab. Kui vaja, siis paneb ta hommikul dressid selga ja läheb lattu appi, tuleb õhtul üles kontorisse, vahetab riided ja siirdub äripartneriga õhtusöögile. Ta ei tee kunagi tööd lihtsalt töö pärast. Mari ise on öelnud, et töö peab ka fun'i pakkuma.

Mari Rahumägi on teistest Quelle direktoritest väga erinev. Temaga on raske koos töötada, kuid seda heas mõttes. Ta on väga tugev ning et teda veenda, peavad sul olema väga head argumendid. See on suur väljakutse ning temaga kohtumiseks pead olema hästi ette valmistatud. Kõik meie diskussioonid on olnud väga efektiivsed ja otsekohesed. Quelle edu Lätis ja Eestis on suuresti Mari Rahumägi teene. Quelle võib olla väga rahul sellega, et tema pardal on Mari.

Fotod Maris Ojasuu, erakogu