Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Naiselik avastamisrõõm autosalongides

    Peale turvalisuse on naiste jaoks olulised ka nutikad pagasi ja asjade paigutamise kohad, hea nähtavus, mugav iste, sujuv sisenemine ja väljumine, isikupärane välimus, lihtne parkimine ja minimaalne hooldusvajadus.
    Kui aga küsida Eesti automüüjatelt, mida on autotootjad välja mõelnud spetsiaalselt naistele, võib ajuti kohata mõistmatust. Naiselikud lisaseadmed?
    Noh, naised armastavat turvalisi autosid. Ja kiired, võimsa mootoriga autod olevat väga seksikad, neile vaatab väidetavalt iga mees järele. Ja mõned autod näevad juba peale vaadates naiselikud välja - just need pisikesed ja ümarate vormidega. Minule pisikesed ja ümarad autod eriti ei meeldi. Küll aga mugavad. Mugavamaks teevad elu näiteks sellised lisad nagu püsikiiruse hoidja, automaatkäigukast, parkimisabi kompuuter, kurvis välimist teeäärt valgustavad esituled, pimedas nägemise infrapunaseade (leiab pimedas ees üles objektid kuni 300 meetri kaugusel), tagurdamisel nurka muutvad külgpeeglid. Aga need on mugavused, millest ka mehed ära ei ütle.
    Tundub, et autotootjate mõte juba hakkab liikuma selles suunas, mis võiks naistele meeldida. Näiteks valgustusega meigipeeglid on olemas paljudel uuematel automudelitel. Tunduvalt vähem on aga neid firmasid, kes mõtleksid sellise olulise probleemi peale, kuhu paneb juht oma käekoti ning kuhu tagaistmel istuva mudilase mänguasjad. Rääkimata sellest, et autos võiks olla prügikast. Tallinna autosalonge külastades tundus teistest mõnevõrra naiste- ja lastesõbralikum auto olevat Nissan Note. Tõsi, tegemist on nii uue mudeliga, et loo kirjutamise hetkel neid autosid Eesti tänavatel veel ei veerenud. Selles autos on leitud lihtne ja samas elegantne lahendus probleemile, kuhu panna kingad või ridikül - kui ei ole just tahtmist neid mööda autopõrandat taga otsida või tagaistme poole küünitades õlga välja väänata. Juhi kõrval asuva istme sees on suhteliselt mahukas panipaik, kuhu nii käekott kui ka paar kingi ära mahuvad. Kuna sellist nutikat laegast istmele pelgalt peale vaadates aimatagi ei oska, võib sinna autost lahkudes sokutada võõra pilgu eest varjule ka näiteks sülearvuti. Nii jääb ära tüütu sebimine auto tagaosas asuva pagasiruumi ja salongi vahel.
    Samas, kui keegi veel kõrval istub, siis probleem, kuhu panna käekott, siiski jääb. Tore leid sama auto juures oli lapsesõbralik tagaiste - eesistme küljes on lauake, mille külge saab laps oma joogi kinnitada ja millel joonistada, samuti on eesistme küljes mahukas tasku mänguasjade jaoks.
    Nissan on tore auto ka selle poolest, et siit võib leida keskkonsoolis kõrvalistuja vasaku põlve kõrgusel asuva konksu, kuhu on mugav kinnitada poekotti. Konks on lukustatav ja hoiab koti kenasti paigal. Käekoti jaoks on leitud koht ka näiteks Renault Moduse kõrvalistmel, mille polstri sees on olemas vastav süvend. Sellise lahenduse miinuseks on aga see, et nii-öelda kaas ei käi kinni, vaid jääb vabalt laperdama. Koti saab tekkinud pesasse kinnitada põhjas oleva kummiga. Mis
    on ehk isegi praktiline, aga eriti elegantne see kahjuks välja ei näe. Ja lahendamata jääb probleem, kuhu panna käekott siis, kui keegi kõrval istub. Õnnestus leida ka terve rida autosid, kus hädapärast õnnestub väiksem käekott suruda keskkonsoolis asuvasse panipaika. Suuremal osal autodest on selle koha peal aga jätkuvalt käigukang ja käsipidur.
    Eelkõige muidugi turvalisuse koha pealt - lasteistmete kinnitamiseks on uuemate autode tagumistel istmetel olemas spetsiaalsed Isofix-turvakinnitused. Suurematele lastele on välja mõeldud integreeritud lasteistmed. Need on väga mugavad, kuna pole vaja kasutada lisapatja, väikese lapseistme saab sujuva liigutuse põhiistme seest välja tõmmata ja hiljem kerge vaevaga jälle tagasi lükata. Pikal sõidul on mudilased kindlasti tänulikud, kui saavad kas esiistme peatoe sisse või lakke kinnitatud ekraanilt oma lemmikmultikaid vaadata. Küsitav on aga, kas selleks ikka tasub osta autosse kallis integreeritud DVD-seade. Lapsed istuvad ju niikuinii liiga palju teleri ja arvutiekraani ees, äkki peaks nad hoopis aknast välja vaatama ning puid ja põõsaid imetlema?
    Nutikaid lahendusi, mida autodele naiseliku pilguga lähenedes leidsime, oli muidugi veel ja nende loetelu võiks jätkata. Valgustusega salongipõrand, integreeritud lumekaabits (samas ei leidnud ma autot, mis suudaks endalt lume ise maha raputada!), roolisoojendus, valgustus uste alumises ääres, ventileeritavad ja alaselga toetavad istmed. Head avastamist!
    2002. aastal andis Volvo ainult naistest koosnenud töögrupile ülesande luua auto, mis lõpuks ometi rahuldaks naiste vajadused. Kuna edukatel naistel tavaliselt tagaistmel kaasreisijaid pole, küll aga on vaja kuhugi panna ostukotid, siis on tagaistmed sarnaselt kinoistmetega ülesklapitavad. Külgedelt üles avanevad uksed lihtsustavad autost väljumist ja parandavad külje-tagasuunalist nähtavust.
    Auto kapoti alla asja pole, aknapesuvedelikku saab sisse valada auto küljel bensiinipaagi kõrval asuvast august. Värv muutub sõltuvalt valgusest. Autoga on kaasas kaheksa erinevat istmekatete ja põrandavaipade komplekti. Auto kõrgus on tellitav, nagu ka digitaalselt personaalses lukuseadmes salvestatud info juhi mõõtmete kohta. Keskkonsool on vaba asjade paigutamiseks.
    Käsipidur ja käigukang on integreeritud rooli sisse. Et autost väljatulekul pükse ära ei määriks, sõidab ukse avanedes auto alaservast välja väike aste. Ratastel on flat-drive-kummid, mis võimaldavad mõistliku kiirusega mõnisada kilomeetrit edasi sõita ka lõhkenud kummiga. Lisaks väike, aga oluline detail - väike süvend peatoes, kuhu roolisolija hobusesaba või juuksekrunn ära mahub.
    Fotod: Julia-Maria Linna
  • Hetkel kuum
TalTechi professor: miks Eesti lennundus tähendab raha tuulde loopimist
On keeruline näha põhjust, miks Eesti lennundussektorit veel toetada. Kogemused on lihtsalt valmistanud liiga palju pettumust, kirjutab TalTechi makroökonoomika professor Karsten Staehr.
On keeruline näha põhjust, miks Eesti lennundussektorit veel toetada. Kogemused on lihtsalt valmistanud liiga palju pettumust, kirjutab TalTechi makroökonoomika professor Karsten Staehr.
Hoolimata Boeingu äparduste jadast jäävad investorid lennukitootjale truuks
Ehkki Boeing on üle elanud mitmeid õnnetusi ning süüdistusi, jätkub lennukitootjal Wall Streetil üllatavaid palju toetajaid, kirjutab Bloomberg.
Ehkki Boeing on üle elanud mitmeid õnnetusi ning süüdistusi, jätkub lennukitootjal Wall Streetil üllatavaid palju toetajaid, kirjutab Bloomberg.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
General Motorsi esimene kvartal ületas kõiki prognoose
Autotootja General Motors avalikustas täna tugevad esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute prognoose. Lisaks ootavad nad aasta lõpuks suurt kasvu elektriautoturul.
Autotootja General Motors avalikustas täna tugevad esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute prognoose. Lisaks ootavad nad aasta lõpuks suurt kasvu elektriautoturul.
Narva tööstusinkubaator hakkab ettevõtteid Ida-Virumaale meelitama
Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo allkirjastas käskkirja, millega suunatakse EL Õiglase Ülemineku Fondist pea 8,5 miljonit eurot tööstusinkubaatori rajamiseks Narva.
Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo allkirjastas käskkirja, millega suunatakse EL Õiglase Ülemineku Fondist pea 8,5 miljonit eurot tööstusinkubaatori rajamiseks Narva.
Möödunud sügisel lõhutud Eesti-Soome gaasitoru pandi uuesti tööle
Pärast seitsmekuust seisakut on Eesti-Soome gaasitoru Balticconnector jälle töökorras ja esmaspäeval liigub mööda seda 60 gigavatt-tundi maagaasi.
Pärast seitsmekuust seisakut on Eesti-Soome gaasitoru Balticconnector jälle töökorras ja esmaspäeval liigub mööda seda 60 gigavatt-tundi maagaasi.