Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Palkmaja hooletu remont painutab seina kõveraks ja mädandab palgid

Andrei Ksenofontov 05. aprill 2006, 00:00

Mõtlematu tegutsemine rõhtpalkmaja remondil põhjustab vigu, mida on hiljem väga raske parandada.

Pahatihti kasutatakse seina paikamiseks või tarbetute avade kinni ladumiseks fiboplokki, on see ju odav ja käepärane ning seeläbi kõige ahvatlevam materjal. Palgiga enam-vähem sarnase läbimõõdu tõttu läheb fiboplokk sageli käiku ka mädanenud palkseina proteesimisel.

Remontija loodab, et laudvooder varjab fibolapid silma eest. Ent see materjal ei lähe kaasa palkide loomuliku liikumisega õhuniiskuse ja -temperatuuri kõikumiste järgi ja tekivadki praod. Viimistlusmaterjalid rebenevad ja seinad puhuvad läbi.

Fiboplokk tekitab ka külmasilda, mis kogub kondensvett ja põhjustab puitosade mädanemist, rääkimata külmadest ruumidest ja hallitavatest toanurkadest. Tehniliselt korrektne auru läbilaskev ning külma ja kapillaarniiskust takistav lahendus on keerukas ning eelarveliselt vähemalt sama kallis kui korralik palgivahetus. Soojustus, mis tuleb paigaldada väljapoole, moonutab maja ilmet. Eriti inetu näeb see välja ehisvoodriga kaetud ja pitsidega kaunistatud majade puhul.

Rohkelt vigu tehakse ka tihendustöödel. Kui öelda tõmbetuul, haarab isehakanud puusepa käsi montaaživahu järele pragude täiteks. Palkmaja puhul kleebib see palgid omavahel kokku ja takistab liikumist. Ent puumaja liigub siiski, montaaživaht rebib puidule mõrad sisse, mis soodustab pehkimist.

Teine populaarne, ent palkmajale sobimatu tihendusmaterjal on mineraalvill. Mineraalvillas kondensvesi ei haju, vaid koguneb. Palkmajale sobivateks tihendusmaterjalideks on traditsiooniliselt sammal ja takk.

Palkmaja soojustamisel ei tohi samuti uisapäisa toimetada. Korralikult ehitatud palkmaja sein ei puhu läbi ega juhi külma. Ent ajaga löövad palgid lõhki, alumised palgid soklimüüril ja ülemised räästa all võivad läbi mädaneda. Kõige tõhusam viis vana palkmaja soojustada on seinad üle takutada, pehkinud seinaosad proteesida, aknad-uksed remontida ning pööningupõrandad ja keldrilagi soojustada.

Täiendav soojustamine seestpoolt põhjustab seinapalgi igatalvist läbikülmumist, mis nõrgestab puitu. Välispidise soojustamise korral jääb väärtuslik välisvooder soojustuse alla või tuleb uus ehitada. Kui välisvooder ei ole probleemiks, näiteks krohvitud maja puhul, ning majaomaniku kindel kavatsus on seina väljastpoolt soojustada, siis kõige sobivam materjal on roomatt. Puumajaga ei sobi ükski soojustusmaterjal, mis tõkestab auru ja ei hajuta niiskust. Kogemus näitab, et isegi urbse ja hingava penoplasti alla kipub tekkima majaseente kasvulava.

Uute avade tegemisel palkmaja seina tuleb hoolega tähele panna ka tenderposte. Eks iga vana maja omanik unistab uutest akendest, ent ehitusturult valitakse sageli kõige odavam. Puitmajade puhul tähendab odav aknapaigaldus vanade lengide väljasaagimist ja uute lengide naelutamist vanade asemele.

Uus ja odav aken tuleb alati uute lengidega. Ent rõhtpalkmaja akna leng ei ole lihtsalt post, mille külge kruvitakse raamid. Selle seinapoolses, varjatud küljes on soon, mis hoiab koos otstest teritatud seinapalke. Tenderposti läbisaagimine kutsub varem või hiljem esile seinapalkide varingu, mida takistavad ainult salapulgad, välisvooder, seinatapeet ja need paar naela, millega odava akna leng kinni naelutati. Siis on aeg rahakoti suu kallile seinaremondile avada ning odavaid aknaid kiruda.

Kui midagi püstist rõhtpalkseina külge kinnitada, siis on karta, et sein vajudes selle kokku surub, kerkides välja venitab. Näiteks pingutustalad, millega palgid pärast tenderposti läbisaagimist kokku seotakse. Et vältida sellist kokkusurumist ja väljavenitamist, tuleb teha pikergused kinnitusaugud, et naelad või kruvid üles-alla liikuda saaksid. Samal põhjusel jäetakse avade ülemiste ja külgmiste lengide vahele ning vaheseinte ja lagede vahele vajumisvuugid. Vastasel juhul kiiluvad uksed kinni ning seinad lähevad kummi nagu kummimadrats. Avalengide vajumisvuuke varjavad piirdelauad, vaheseina ülemist vajumisvuuki piirdeliist.

Männitüve keskosa rakud aja jooksul surevad ja muutuvad lülipuiduks, mahlad enam ei ringle. Lülipuit täitub vaiguga, see on tugev ja ilmastikukindel. Hele ja poorne vaiguvaene maltspuit mädaneb kiiremini. Palk tulebki valida ristlõike järgi, millest suurema osa moodustab tume lülipuit.

Toored palgid lähevad kuivades kõveraks. Sirgete palkseinte saladus on salapulk. Uut maja saab toorest palgist laduda, sest ehituse käigus rangelt vertikaalselt palkide sisse kinnitatud salapulgad väldivad kuivavate palkide seinast välja kõmmeldumist ja lubavad samal ajal ühtlast vajumist.

Et salapulk torgatakse palgisse puuritud auku ülevalt alla, tuleb kõne alla ainult ülemiste raiekordade asendamine toore palgiga. Pööningu kitsastes oludes on aga raske jälgida, et salapulga auk loodi läheks ja et uue ülemise ja vana alumise palgi salapulgaaugud kohakuti satuksid. Seega on parem kasutada juurel kuivanud mändi, viieaastast õhukuiva palki või vana palki mõnest lammutatud majast. Kuiva puidu puhul võib salapulgad viltu asetada, sest kuiv puit mängib vähe.

Toore palgi lülipuidust võib valmistada pindmisi proteese. Selleks tuleb pehkinud puit välja lõigata, uutele salapulkadele augud ette puurida. Kõik lõiked ja augud tuleb teha kaldega väljapoole, et niiskuse võimaliku sattumise korral lõikekohta see välja voolaks.

Kuna aastarõngad on ringikujulised, on tüve erinevatest kohtadest lõigatud detailid erineva struktuuriga.

Tuleb jälgida, et proteesi aastaringid kulgeksid sarnaselt parandatava puidu aastaringidega, muidu võib protees irduda.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 15:53
Otsi:

Ava täpsem otsing