Pille-Riin müüb elustiili

Elo Odres 05. aprill 2006, 00:00

Pille-Riin ja Selim elasid kaheksa aastat Saksamaal. Kaks aastat tagasi otsustasid nad Eestisse kolida. "See oli Selimi soov, ta mitu kuud veenis mind," üllatab Pille-Riin. "Selimi mõte oli, et Saksamaal on juba kõik paigas. Aga Eesti on arenev riik, siin on nii palju võimalusi."

Pere valmistus Eestisse tulekuks põhjalikult. Kaaluti läbi mitu äriideed, millega võiks siin tegelema hakata - näiteks avada Türgi restoran. Äriplaanide koostamise kõrvalt muretses Pille-Riin, kuidas Saksamaal ökotooteid kasutama harjunud pere Eestis hakkama saab? Kuni lõpuks plahvatas, kuidas lüüa kaks kärbest ühe hoobiga - saada äriidee ja jätkata ökoloogilist elustiili. Tuleb lihtsalt ise hakata ökotooteid maale tooma!

Pille-Riin läks Saksamaale 1990ndate keskel aastaks lapsehoidjaks. Sattus perre, mis oli nii ökoloogilise eluviisiga, kui üldse olla saab. Kõik pereliikmed olid taimetoitlased, perenaine töötas joogaõpetaja ja alternatiivravi arstina. Algul tundus kõik see Pille-Riinile hästi kummaline. "Naersin sõpradele, et imelik inimene, peseb pesu pähklitega," meenutab naine. "Aasta pärast olin ise samasugune!"

Nii äärmuslikuks, nagu pererahval, Pille-Riini ökovaimustus siiski ei muutunud. Seal peres elades oli ta küll põhiliselt taimetoitlane, aga seda seetõttu, et ei viitsinud endale eraldi süüa teha. Muidu sööb Pille-Riin liha küll. "Ainult sealiha ei meeldi mulle sellepärast, kuidas sigu peetakse - terve elu puuris kitsastes tingimustes. See on loomapiinamine. Samal põhjusel ei söö ma ka kanaliha," selgitab Pille-Riin.

Peamine ökoeluviisi juures on vastutustundlikum suhtumine endasse ja ümbritsevasse, selgitab Pille-Riin. See tähendab arusaama, et kõik on omavahel seoses. Väga oluline on ka uskuda, et iga inimene saab maailma muuta. Ei tohi mõelda, et kui mina üksi viin oma vanapaberi kokkuostu, siis ei muutu sellest midagi. Kui kõik nii mõtleksid, siis tõesti ei muutuks.

Pille-Riini ja Selimi kodus on eraldi kogumiskotid tavaprügi, klaasi, plastiku ja paberi jaoks. Et prügi vähem tekiks, ostavad nad ainult korralikke vastupidavaid asju. Ka lapsele õpetavad, et pole mõtet osta odavaid mänguasju, mis ruttu katki lähevad.

Arstiabi kasutab Pille-Riin ainult äärmuslikus olukorras. Näiteks kukkus ta eelmisel aastal ületöötamisest tekkinud pingetest kokku ning viidi kiirabiga tilgutite alla. Muidu, näiteks tavapäraste külmetushaiguste korral, turgutab Özmenite pere tervist homöopaatia.

Eestisse tagasi tulema nõustus Pille-Riin paljuski poeg Aare Bedricani pärast. "Hakkasin muretsema, mis ja kes temast saab," räägib naine. "Mina räägin eesti keelt, isa türgi keelt, Saksamaal oli õues ja lasteaias saksa keel. Siin on tal kaks keelt." Omavahel räägivad Pille-Riin ja Selim türgi keeles, mida naine õppis Saksamaal keelekursustel. Tõsisemad jutud peetakse saksa keeles, kus jutt jookseb paremini. Kui aga vaja rääkida nii, et laps aru ei saaks, tuleb kasutusele inglise keel.

Kahju on Pille-Riinil sellest, et Eestis pole ökolasteaedu, Saksamaal käis poeg just sellises. Ökolasteaias kasutati toiduvalmistamiseks vaid mahepõllumajanduse tooteid. Mängupõhimõtted olid teised: spetsiaalsete mänguasjade asemel mängisid lapsed pigem loodusest leituga, kivikeste ja oksaraagudega, joonistasid ja meisterdasid vaba fantaasiat kasutades.

Aga sellepärast, et laps peab lasteaias nitraatide peal kasvanud kaalikat sööma, Pille-Riin teda sinna viimata küll ei jäta. "Ma ei poolda äärmuslikkust üheski asjas," kinnitab ta. "Kui ma kuhugi külla lähen, ei võta ma karbiga oma toitu kaasa."

Özmenite Eestisse kolimisest saab mais kaks aastat. Juunis avasid nad Pirita TOPis oma büroo ja alustasid internetipoega. Eesmärk oli esialgu tagasihoidlik: müüa Moltexi ühekordseid ökomähkmeid, kandelinu ja lambanahku. Seda kõike interneti teel. Poe avamist plaanid ette ei näinud.

Kliendid aga arvasid teisiti. TOPi kolmandal korrusel asuvasse Looduspere kontorisse hakkas rahvast voorima. Nõuti kõikvõimalikke ökotooteid, mida oldi välismaal käies nähtud. Küsiti, miks kohe osta ei saa. Kuna kolmandale korrusele oli klientidel pikk tee tulla, siis ei läinudki kaua aega, kui Looduspere avas

oma poe samas esimesel korrusel. Poe kaubavalikut täiendatakse siiamaani klientide soovide järgi. Augustis avas uksed teine pood Viru keskuses bussiterminali kõrval. See on hea koht neile, kel on ebamugav Piritale sõita. Eriti rahul Pille-Riin uue poe asukohaga paraku ei ole: kesklinnas liigub palju taskuvargaid ning niisama uudistajaid on rohkem kui ostjaid. "Ökopoele oleks ideaalne oma puumaja väikese aiaga," unistab Pille-Riin. "Allkorrusel oleks pood ja üleval puhkeruum."

Aprillis laieneb Looduspere Tartusse, kus pood avatakse kesklinna lähedal Narva maanteel. Sinna tuleb ka õpperuum, kus saab huvilistele näiteks kandelina sidumist õpetada või riidest mähkmeid tutvustada. Looduspere tooteid müüakse edukalt ka tavalistes poodides. Beebipoodides on põhikaubad kandelinad, Moltexi ühekordsed ökomähkmed ja korduvkasutusega mähkmed. "Pestavad mähkmed on täielik müügihitt, neid ostavad väga erinevad inimesed," kinnitab Pille-Riin. "Tänapäeval, kui kõigil on kodus pesumasinad, on ühekordsete ja pestavate mähkmete vahe vaid ühes käeliigutuses: kas visata mähe prügikasti või pesumasinasse. Beebi jaoks on vahe aga suur, eks olge ise mitu aastat kilesse ja imamisgeeli pakitud!"

Suurem jagu Looduspere kaupa tuleb Saksamaalt, mis on üle maailma tuntud ökomaa ning kus Pille-Riinil ja Selimil on palju isiklikke sidemeid. Ka keeleoskus on kõvasti kasuks tulnud.

Poes käib kolme sorti kliente: ökoinimesed, allergikud ja väikelaste vanemad. "Paljud kliendid on ökomad kui mina ise," ütleb Pille-Riin. "Küpsetavad ise leiba ja teevad juustu. Mina pole selleks veel aega leidnud. Arvan, et linnatingimustes olen ma isegi hästi toime tulnud."

Pille-Riin tõdeb, et ega ökotoodete müügiga rikkaks saa: "Tegelikult on see kallis hobi. Tuleme ots otsaga kokku, Selimil on ka lisasissetulekud Türgis asuvast kinnisvarast."

Aeg-ajalt tulevad peres jutuks ka muud äriideed, aga siiani on lõpuks alati otsustatud, et pühendutakse ühe asja tegemisele. "Öko ongi rohkem missioon, ega ka Saksamaa ökopoodide pidajad pole rikkaks saanud, enamasti on need väikesed perefirmad," teab Pille-Riin.

Täielik perefirma on ka Looduspere. Nagu perefirmas kombeks, teeb igaüks mitut asja. Pille-Riin on juhataja, kes otsustab reklaami, personali ja muude jooksvate probleemide üle. Selim veab kaupa laiali ja tegeleb raamatupidamisega, käib messidel ja kaupleb häid tingimusi. "See on tal nagu veres kohe," naerab Pille-Riin. Poepidamisse on kaasatud ka naise kunstiharidusega ema Ruth. "Ema on trump meie tagalas," kiidab Pille-Riin. "Ta aitab just seal, kus parajasti abi vaja - poes, messidel, kontoris. Mis kõige tähtsam, kui meil Selimiga on kiire, siis emal on alati aega ja rõõmu meie poja jaoks." Ema elustiil on neist veel kõige ökom - elab Pirital puuküttega majas, keedab oma aia marjadest moosi ja pesu kuivatab ainult õues.

Pille-Riin naudib oma missiooni, ökoloogilise elustiili propageerimist. Tal pole kahju ajast, et potentsiaalsele ostjale iga toote otstarvet ja loodussõbralikkust selgitada. Miks on Moltexi mähkmed ökomad kui Pampersid, mispoolest on Looduspere poe kummikud loodussõbralikumad kui tavalised, kas pähklid teevad tõepoolest pesu puhtaks - kõigele annab Pille-Riin sõbralikult ja usaldustärataval moel vastused. "Kõige südamelähedasemad on mulle ikkagi kanderätikud," tunnistab naine. Oma poega kandis ta rätikus sünnist saati, käis Saksamaal ülikooliski, laps seljas. Nii kadusid ka rasedusega lisandunud 22 kilo kiiresti. Viimati oli rätik kasutusel pikemal loomaaias käigul eelmisel sügisel, kui Bedri oli nelja-aastane. Pille-Riin loodab, et kandelina muutub ka Eestis populaarsemaks, Saksamaal on see tänavapildis üsna tavaline.

Viimase kahe aastaga on pea täiesti vahetunud Pille-Riini tutvusringkond. Kui Looduspere paar aastat tagasi alustas, siis kahtlesid paljud tuttavad, kas sellest

ärist asja saab. Igatahes ei olnud keegi neist nõus oma senist tööd sinnapaika jätma ja ökopoodi tööle tulema. "Hoopis täiesti võõrad inimesed hakkasid tulema küsima, kas meil pole neile tööd pakkuda, et nad tahaks midagi öko asja nimel ära teha," räägib Pille-Riin. "Need inimesed on meie juures siiani, kes palgal, kes vabatahtlikuna, ja meist on saanud head sõbrad. Endised head sõbrad on nüüd jäänud aga vaid tuttavateks. Hetkel parim sõbranna on aga hoopis meie suurim konkurent."

Pille-Riini meelest on just paaril viimasel aastal Eesti inimesed hakanud ökoloogilist elustiili jõudsalt omaks võtma. "Seda on näha ka ökopoodide välimusest," toob Pille-Riin näiteks. "Kui varem asusid need pudeneva krohviga keldriruumides, siis nüüd on ökopoed värskelt remonditud. Usun, et ka meie oleme ökoloogilise eluviisi tutvustamiseks palju ära teinud."

Vahel tabab Pille-Riini, nagu ilmselt kõiki inimesi, kahtlusehoog - milleks kõik see töö ja vaev, võiks ju ometi palju lihtsamalt elada. Aga siis tuleb tavaliselt mõni klient ja tänab toreda kauba ja hea nõu eest ning patareid on edasitegutsemiseks laetud.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:12
Otsi:

Ava täpsem otsing