Söeterminal: palume viimast võimalust

Erki Freiberg 05. aprill 2006, 00:00

Eilsel Jõelähtme vallamajas aset leidnud koosolekul olid ühise laua taha kogunenud nii valla volikogu keskkonnakomisjoni liikmed, Muuga söeterminali esindajad, terminali lähedal asuvate külade juhid kui ka kohalikud elanikud.

Muuga söeterminali esindaja Peep Pobbul avaldas emotsionaalselt kahetsust tekkinud olukorra pärast ja tunnistas, et terminal on vallaelanike ja omavalitsuse head tahet kuritarvitanud.

"Ma mõistan, et me oleme teie head tahet kuritarvitanud, ja sellele ei saa olla õigustust. Kuid ma palun, et te annaksite meile viimase võimaluse ennast tõestada," lausus ta.

Söeterminal soovib, et omavalitsus annaks välja juunikuuni kehtiva ajutise tegevusloa, mis Pobbuli kinnitusel annaks terminalile võimaluse sõlmida lepingud uue efektiivsema söetolmu püüdmissüsteemi väljaehitamiseks.

Jõelähtme vallavolikogu keskkonnakomisjoni liikmete sõnul pole aga söeterminali ettepanek tõsiseltvõetav. "Tuletan meelde, et me oleme teile ühe ajutise tegevusloa juba andnud ja me oleme kuulnud ka teie varasemaid lubadusi, paraku on need kõik osutunud tühjadeks sõnadeks," lausus Jõelähtme keskkonnakomisjoni esimees Tiia Välk.

Väga kriitiliselt reageeris ettepanekule ka Saviranna elanik Jaak Tamtik, kes on seoses õhusaastega algatanud söeterminali vastu kohtuasja.

"Te tahate uut tegevusluba, samal ajal te tegutsete üldse ilma lubadeta. See tähendab, et te vilistate igasugustele lubadele ja seega ka võimule. Tekib küsimus, kellele võim siin riigis üldse kuulub. Praegu jääb mulje, et keegi ei saa sellest terminalist jagu. Teevad, mis tahavad," lausus ta.

Pobbul kinnitas, et mõistab etteheidete tõsidust, kuid ütles, et tegevuse peatamine söetolmu levikut tõkestavate süsteemide väljaehitamise ajaks viiks terminali pankrotti.

"Paraku on nii, et meil on lepingud sõlmitud ja kui me ei suuda neid täita… Kui tekib sunnitud seisak, võib terminal lõpetada tegevuse," lausus ta.

Naabervalla esindaja, Viimsi volikogu keskkonnakomisjoni esimees Rein Madissoon ütles, et nende kogemus on näidanud, et suurele keskkonnaohu võimalusele tuleb kohe alguses piir panna. Madissooni sõnul ei saa ta aru, miks terminal pole ise otsinud tõhusaid õhusaaste vähendamise viise ja hakkas tegutsema alles siis, kui töös on keskkonnainspektsiooni, keskkonnaministeeriumi ja kohtu korraldused terminali peatamiseks.

"Meie oleme seisukohal, et kui miski muu enam ei aita, siis aitab šokiteraapia. Terminal on nii suur, et see ei kao kuhugi. Kui selle juhtimisega ei saa hakkama praegused omanikud, tulevad uued, kes saavad," lausus Madissoon.

Elektrilises õhkkonnas toimunud arutelu sai tubli portsu uut energiat, kui söeterminali esindaja Peep Pobbul tunnistas, et terminal käitleb tükksöe asemel söetolmu.

Vallavolikogu keskkonnakomisjoni hinnangul muudab selline ülestunnistus suuresti asjade sisu, sest terminali ehitusluba ja keskkonnaload anti välja tükksöe käitlemisnõudeid arvestades.

Koosoleku lõpuks jõuti siiski ühisele otsusele, et Jõelähtme vallavalitsus tellib söeterminali finantseerimisel Tallinna Tehnikaülikoolist ekspertiisi, kas Muuga söeterminali plaanitav 15 miljonit maksma minev uus söetolmu levikut takistav tehnoloogia suudab täita sellele pandud lootused.

"Kui eksperdid ütlevad, et terminali ehitatav süsteem pole piisavalt efektiivne, siis me luba tegevuseks neile ei anna," sõnas Jõelähtme vallavolikogu keskkonnakomisjoni liige Toomas Kümmel.

Muuga sadama idaosas laiuva ligi 44 hektari suuruse söeterminali peale hakati kaebama kohe, kui see tööle hakkas. Kui eelmise aasta juulis töötas terminal ajutise kasutusloaga, siis augustis alustati seadusevastaselt regulaartöödega, millega kaasnes tolmu levimine. Keskkonnainspektsioon on teinud söeterminalile trahvi ja ettekirjutuse, prokuratuur on alustanud kriminaalmenetlust.

Kuna rajamata on näiteks niisutussüsteem, kattuvad aeg-ajalt tolmukihiga lähedal asuvad Jõelähtme valla külad Saviranna ja Uusküla, aga ka Muuga ja Viimsi. Lisaks ähvardab süttimisoht.

Terminali tööd pole seisma pandud, sest "selle peatamine võib põhjustada üldistele huvidele suuremat kahju, kui põhjustaks tegevuse jätkumine," toob keskkonnainspektsioon põhjenduseks, viidates muuseas ettevõttes töötavale 127 inimesele.

Söeterminali rajamine Muugale sai alguse suure hurraaga. "Eesti väetisebojaar Vladimir Volohhonski tõi Muuga sadamasse Venemaa kaevandushiiglase söeterminali, mängides ninanipsu investeeringu pärast võistelnud naaberriikide sadamatele," kirjutas Äripäev 2002. aasta oktoobris.

Sõlmitud sai koostöölepe Venemaa suuruselt teise söetootjaga Kuzbassrazrezugoliga. Tegelikult oli juba juunis 2002. loodud söeterminali rajamiseks AS Coal Terminal, mille taga oli tollane Worldwide Invest, praegune Transgroup Invest. Transgroupi omanikeks on Eesti väidetavalt rikkaimad inimesed, Loksalt pärit 29aastane Maksim Liksutov ja 39aastane Sergei Glinka. Just nemad kerkisid möödunud aastal Toomas Annuse kõrvale esmakordselt rikaste esikolmikusse ja ühtlasi miljardäride klubisse, selgus Äripäeva miljonäride TOP 100st.

Nende vara väärtus on hinnanguliselt 1,26 miljardit krooni. Käibe järgi (ligi 9 mld krooni) Eesti suurima ettevõtte taga on tõenäoliselt aga Vene raha. Täpsemalt Rustam Aksjonenko, kes 1990ndate lõpus, kui tema isa Nikolai oli Venemaa raudteeminister ning jõudis ka asepeaministriks, käis mööda endisi liiduvabariike ja otsis investeerimisvõimalusi.

Eestisse rajas Aksjonenko 2000. aastal Gibraltaril registreeritud emafirma Worldwide Investi peakontori. Noorem Aksjonenko on tuntud ka kui investor, kes andis Eesti humanitaarinstituudi loodud Eesti Semiootikavaramu Sihtasutusele raha, et semiootiku ja kirjandusteadlase Juri Lotmani 20 000köiteline raamatukogu, autoriõigused ja arhiiv võiksid jääda Eestisse.

Liksutovil ja Glinkal silma peal hoidma palgati vanema Aksjonenko hea tuttav, eluaegne varustusmees Juri Rapoport. Putini võimuletulekuga läksid Venemaal asjad keeruliseks ja 2001. aastal said ettevõtte omanikeks juba Liksutov ja Glinka. Aasta hiljem alustati söeterminali projektiga. Aprillis 2004 sai Transgroupi nõukogu esimeheks Tallinna Sadama endine juhatuse liige Jaan Toots, kes koondas enda alla valdavalt Venemaal tegutsevate vaguni- ja veofirmade keti.

2004. aasta majandusaruande põhjal teenis peamiselt transiidile ja kütusele spetsialiseerunud Liksutovi ja Glinka firma AS Transgroup Invest üle 275 miljoni krooni kasumit. Liksutov ja Glinka on maksnud endale kahel aastal järjest ligi 15 miljonit krooni dividende.

Liksutov, kes on ise ka söeterminali juhatuse liige, sai möödunud aasta detsembris Eesti kodakondsuse. "Maksim Liksutovile kodakondsust andes tunnustab valitsus tema panust Eesti majanduse arendamisel," teatas valitsus toona.

Andekale noorele ärimehele ennustati helget tulevikku ja teda seostati Vene oligarhidega juba viis aastat varem. "Selge, et Maksim Liksutov viskab kinda Aadu Luukase ja Anatoli Kanajevi poole, kes on suurimad rentnikud Muuga sadamas. Ja mitte ainult. Küsimus on rahavoogude ümberjagamises Vene oligarhide kasuks," kirjutas Eesti Ekspress augustis 2001.

Siiski ei ole söeterminali rajamine sujunud ladusalt. Ettevõte on investeerinud ligikaudu 40 miljonit eurot ehk 625 miljonit krooni. Lisaks panustas Tallinna Sadam infrastruktuuri 700-800 miljonit krooni. Coal Terminali eesmärk on töödelda aastas 5 miljonit tonni sütt. Terminalis saab tunnis tühjendada kuni 20 vagunit.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 15:53
Otsi:

Ava täpsem otsing