Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Arvuti ei ole enam kunagi liiga kaugel
Kui tekib tihti olukordi, kus kontoris asuvas arvutis on vajalikke dokumente ja programme, mida läheb ootamatult vaja mujal kasutada, siis on väga lihtne neile eemalt ligi pääseda.
Selle jaoks on lahendused olemas ja üks lihtsamaid on ka Windowsiga kaasas käiv kaugtöölaua tarkvara (Remote Desktop Protocol).
Esimese asjana peaks selles arvutis, kuhu ligi pääseda soovitakse, töötama Windows XP. Ja kui näiteks kodust soovitakse seda arvutit kasutada, siis teise arvutisse sisse logimise töö teeb ära pea iga Windowsi versioon ja kui seal ka ei ole vastavat klienditarkvara, siis on võimalik kasutada Internet Exploreris töötavat kaugtöölaua varianti, mis ei ole küll sama tõhus, kuid võimaldab olulise töö tehtud saada.
Eeldus kaugtöölaua kasutamiseks on muidugi ka interneti olemasolu ja kui juba mõlemas kohas on arvuti suurde võrku ühendanud, siis järgmisena tuleb luua olukord, kus üle võrgu nähakse teist arvutit. See probleem leiab kõige lihtsamini lahenduse, kui kasutada ettevõtte IT-spetsialistide nõu ja abi.
Tavaliselt luuakse selle jaoks virtuaalne eravõrk (Virtual Private Network), mis võimaldab teie kodusest või kaasaskantavast arvutist näha oma tööarvutit. Muidu on see tavaliselt võimatu, kuna pea igas ettevõttes on paigaldatud tulemüür ja muud turvalisust tagavad seadmed ja tarkvara, mis seda ei luba.
Kui need tingimused on täidetud, siis edasine on lihtne. Arvutis, kuhu ligi pääseda soovitakse, tuleb lubada kaugtöölaua kasutamine ja seadistada ka tulemüür seda võimaldama. Seejärel tuleb jätta oma arvuti kontoris tööle, ent töölaud lukustada.
Teise arvuti juures tuleb leida startmenüüst remote desktop connection ja sisestada sinna arvuti võrgunimi või IP-aadress, kuhu soovitakse ligi saada, kasutaja nimi ja salasõna ning vajutada ühendamisnuppu (connect) ning kõigi eelduste kohaselt on kasutaja siis kontorimasina töölauda kaemas, mis tähendab, et arvutiekraanil on pilt, mis vastab enam-vähem sellele, mida näeksite, kui töötaksite oma kontoriarvutiga.
Sõltuvalt internetiühenduse kiirusest võib kõiki programme, mis on teises arvutis, kasutada. Näiteks saab niimoodi rakendada oma kontorisse paigaldatud Outlooki ühiskalendreid ja kaustasid ning kui tõesti on kiire ühendus, kas või videot vaadata.
Kaugtöölaua protokoll on üldiselt piisavalt turvaline ja kui keegi teie lukustatud arvutit tööjuures vaatab, siis ta ei näe seal midagi toimuvat, kõigest sisselogimisekraani või väljalülitatud monitori.