Elukoht väljaspool linna üha enam hinnas

Seda enam, et müües oma pealinna mägedel asuva korteri, on võimalus saada vähemalt kolmandik rahast, mida kulutada majaostuks üha rohkem pealinna ümbruse valdadesse liikuvates arenduspiirkondades. Rääkimata siis uuest korterist.

Asukoha valikul on määravaks ka privaatsus, parem elukeskkond ja loomulikult linnakruntidega võrreldes soodsam hind. Selle nimel ollakse nõus leppima esialgu ka kehvade teeolude, laste vedamisega kooli või lasteaeda ning töölejõudmiseks kuluva suurema hulga minutitega.

Mis on need tegurid, mis määravad ühe noore pere valikud oma elamispinna muretsemisel? Eelmisel aastal Kohilasse uude kortermajja elamise muretsenud Liina Turi ja Laur Laanmetsa arvates on selleks eelkõige vaikne ja turvaline keskkond ning sõbrad ja tuttavad, kes lähedal elavad.

"Kindlasti on oluline ka see, kas oled valmis elama oma majas või valid esialgu korteri. Linna lähiümbruses on võimalused korterist hiljem ka majja kolida suhteliselt kättesaadavad. Esialgu on hinnatase ka soodsam, elades linnast veidi kaugemal," selgitavad nad.

"Meie valik oli, et linnajõudmiseks võiks kuluda kuni 40 minutit," räägib Laanmets. "Arvan, et kui töölkäimiseks kulub juba rohkem kui tund autosõitu, siis ei ole see enam nii mugav ja otstarbekas. Arvestades aja- ja kütusekulu."

Kohilast Tallinna töölkäimiseks kulub Laanmetsa sõnul 30-40 minutit autosõitu, mis on täiesti paras aeg ega ole liiga pikk, seega on 35 km täiesti sobiv kaugus. Laanmetsa ja Turi arvates pole probleemi kaugemalt linna tööle käia. "Küll aga aeglustub uute linnalähedaste elurajoonide kerkimisega nii linna kui ka linnast väljasõit, kui sellega maanteede laiendamisel ei arvestata," lisavad nad.

Mugava elu eelduseks linna lähiümbruses on nende meelest ka isikliku sõiduauto olemasolu. "Siis oled oma liikumistes täiesti sõltumatu. Ja kes juba on valiku langetanud linna lähiümbruses elamise kasuks, see seda enam nii lihtsalt muuta ei soovi," arvavad nad.

"Kuna töökoht on linnas ja nõuab tihedat suhtlemist, on kodusel privaatsusel tähtis roll, et mitte läbi põleda," arvab linnalähedasse Metsavahi elurajooni uut kodu rajama asunud Olavi Tuisk.

"Kodu mõistet ei oska enam piirata nelja seinaga, vaid see on pigem kogu see keskkond, kus saad ennast laadida. Elame ka praegu Nõmmel, juba üle kümne aasta, ja oleme väga rahul. Siiski otsustasime Metsavahi kasuks, mis on hea arenduse ja hea asukoha summa."

Uue elukoha plussidena toob Tuisk välja väga hea asukoha, mis privaatses, kuid siiski väljakujunenud elukeskkonnas Veskimöldre ja Laagri jätkuna heade jalgratta- ja rulluisuteedega, Harku parkmetsa kõrval, kiire ja stressivaba ühendus kesklinnaga. Samas mugav teha ka nädalalõpureise maale, saartele ja teistesse linnadesse ilma linna läbimata. "Peale kõige muu on ka pinnas väga hea: paks mullakiht, mis teeb kõik haljastustööd lausa rõõmuks. Elan praegu Nõmmel ja tean hästi männimetsa aluse liiviku kõiki võlusid," lisab ta.

Uue elukoha puhul on Tuisu sõnul plussiks ka see, et Rocca al Mare kooli lasteaed ja Laagri lasteaed on peaaegu kõrvuti; Veskimöldresse ja Laagrisse käivad linnabuss ja liinitakso. Kaubandus, ujula, spordisaal, ning ka muu infrastruktuur on kõik 3-5minutise autosõidu kaugusel. "Auto peres on ju loomulik, kuid tähtis on, et kooliealised lapsed pääseksid ise liikuma," lausub ta.

Tuisu sõnul on elukoha vahetuse otsuse tegemine keeruline, kuid võimaluste suurenedes, asjaajamise lihtsustudes ja ehitustaseme ühtlustudes hakkavad eestlased tema arvates rohkem ka elumaju vahetama. "Just selliseks, nagu oma perel praegu või järgmise kümne aasta jooksul vaja. Piirkonna valimisel on siiski harjumusel küllalt suur jõud, väljakujunenud ümbrus asjaajamisel ja tuttavad inimesed."

Huvi linnalähedaste kruntide vastu on suur. Linnas on krundid väga kallid, elukeskkond on küll välja kujunenud, kuid tihti linnakrundi puhul toovad inimesed miinuseks selle, et naabruses võib olla nii korralik hooldatud kui ka räämas maja.

Hinnatakse ka terviklikku lahendust, kas ja millised kommunikatsioonid on välja ehitatud, oluline, et inimene, ostes krundi, saab nii vett, elektrit, teid kui ka sideteenust. Tervikliku lahenduse all mõtlen ka seda, et elamurajoon ei oleks ära lõigatud muust maailmast, vaid ta oleks loogiline jätk, siis areneb ka infrastruktuur kiiremini. Ja loomulikult keskkond, kas on, kuhu minna jalutama, jalgrattaga sõitma.