Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Fännid tervitasid Simple Mindsi soojalt
Teisipäeval möllas Õismäe veerel Šoti kollektiiv Simple Minds. Kohal olid need, kes teadsid, mida oodata.
Simple Minds ei ole Eestis eriti tuntud. Mis selle põhjus on, ei suutnudki ma välja mõelda, kuna bänd on kahtlemata väga kvaliteetne ning teeb, tsiteerides Riho Sibulat, "väga sümpaatset muusikat."
Kui palusin enne kontserti tuttavatel ümiseda mõnd Simple Mindsi laulu, ei tulnud kellelgi ükski meelde. Ise suutsin oma mõttes meenutada kokku kolme. Siiski teadsin neid ilmselt rohkem, kuna kontserdil tundsin neid ära üle viie.
Vähene tuntus väljendub eelkõige selles, et kontserdile tuleb vähem juhuslikku rahvast ja rohkem teadlikke kuulajaid. Fännide osakaal kuulajaskonnas on väga märgatav.
Ma arvan, et kõigi aegade kuulsaima Šoti ansambli - nagu olen kuulnud Simple Mindsi nimetatavat - sellisel üldise tuntuse puudumisel on pistmist turundusega. Ilmselt ei ole nad ise piisavalt vaeva näinud, et oma loomingut Eestis tutvustada - kontserdi esimesel poolel, kui mängiti lugusid nende viimaselt plaadilt, ei osanud isegi fännid enamikku lugusid kaasa laulda, ehkki nad on viisakad ja intelligentsed inimesed ning üldiselt teavad sõnu.
Saku Suurhalli saali oli vähendatud ligi poole võrra, kuid sealgi jäi ruumi veel üle. See tõi ansambli ka tagumistes ridades istujatele meeldivalt ligidale. Lubatult intiimne see kontsert kindlasti oli.
Tagasihoidlik oli ka bändi riietus ning lavakujundus, kust puudusid vaatajale juba pea harjumuseks kujunenud suured videoekraanid ja tulevärk.
Mis stiili muusikat teeb Simple Minds, mõtlesin poole kontserdi pealt. Mõttesse tuli üks sõna, "progerokk", mis muusika keeles tähendab sama mis minu arust kommimaailmas "pralinee" - kui ei saa täpselt aru, millega tegu on, siis ütled "pralinee".
Õige oleks vist ka väljend "popmuusika", aga popp on asi siiski mingi mõõdetud ajavahemiku jooksul, mitte aastakümneid.
Igatahes oli see väga meeldiv kontsertelamus teisipäeva õhtusse, rahulolu oli täielik, aeg lendas linnutiivul. "Ledme šii jor händs," hõikas Jim Kerr lavalt oma Highlandi aktsendiga ning viskas kergelt silda.Meie koos fännidega hööritasime aga hända.