Kolmapäev 22. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Hiinlased on nüüd siin

Ardo Kalda 07. aprill 2006, 00:00

Landwind on tuletus meile juba tuttavast autost Opel Frontera. Muudetud on sisu ja esipaneeli. Proovisõiduautol ähkis kapoti all tööd tehes Mitsubishi 2,4-liitrine bensiinimootor.

Opel Frontera klassikaline maasturivälimus on tegelikult üsnagi meeldiv, kui hiinlaste oma toode ehk esipaneel välja arvata.

Ka sisu on autole peale vaadates üsna meeldiv oma heledates toonides ja heleda nahksisuga, kuid seda vaid vaadates. Olles ehe uudishimulik eestlane, peab ju kõike näppudega vaatama. Nahk ei ole kindlasti tipptasemel ja armatuur on üleni kõvast ja üliodavast nn kelguplastikust. Lisaks kõigele plastik ka haises. Esialgu tundus, justkui oleks kõik lisad autos olemas - elektriaknad ja -peeglid, konditsioneer ja CD-mängijaga stereo. Siiski jättis kütteseadme ja mängija kasutusväärtus kõvasti soovida. Mängija ei kannatanud häälenuppu isegi poolepeale keerata, sest juba hakkasid kõlarid plärisema. Konditsioneer tuli pärast iga käivitust uuesti seadistada ja viskas vahepeal ette toredaid hieroglüüfe, mis pidid mulle andma jumal teab mis informatsiooni. Istmed omasid küll üsnagi head külgtuge ja olid täitsa head.

Tundub, et vaeva on nähtud ka mürataseme vähendamisega, sest mootorimüra salongi eriti ei jõua, kuid kivide klobin on koobastest väga valjusti kuulda.

Vedrustus on Landwindil üsnagi robustne ja ehtmaasturlik. See robustne vedrustus aga nullib linnavahel ja maanteel kõik sõiduomadused, pannes auto umbmääraselt õõtsuma ja tehes sõidusuuna valimise üsnagi keeruliseks.

Proovisõidu autol oli ka üsna suur rooliloks, mis heale roolitunnetusele just kaasa ei aidanud. Mitsubishi mootor jääb raske maasturi kohta siiski natuke nõrgaks ja maanteel peab möödasõiduks pika sirge varuma.

Loodetavasti on suurema väändemomendiga diiselmootor selles suhtes asjalikum ja pakub ka ökonoomsemat kulgemist.

Pärast suuremat ja palju aeganõudvat kiirendamist on aga vaja ka pidama saada. Viimasega pole hiinlased küll eriti vaeva viitsinud näha, sest raske maasturi hoo mahapidurdamine on samuti aeganõudev tegevus.

Olgu, kui ma saan aru, et interjööri materjalidega on kokku hoitud ja ka mootori puhul on kokkuhoidu märgata, siis pidurid ei ole kindlasti koht, kus ma tahaks kokku hoida, see on koht, kus ma tahan kulutada.

Enamjaolt tekitab Landwind suurt diskussiooni oma turvalisuse testiga. Samas tõstataks küsimuse, et miks me Landwindi pelgame, kui ise sõidame vanade Opelite, Audide ja Volkswagenitega, mis tehtud ajal, kui turvalisus polnud veel mingi näitaja.

Samas oleks sellele vastulauseks see, et kui vana auto ostame, siis me ei eeldagi, et see oleks turvaline, kuid seda me tahes-tahtmata teeme Landwindi puhul.

Landwind laseb selles aasta lõpus Euroopa turule oma praeguse mudeli edasiarenduse. Uue tulemise peamiseks põhjuseks on haledalt läbikukkunud ohutus, kus saadi esimese autona null punkti.

Aasta lõpus lastakse välja Landwindi modifitseeritud mudel, mis on faceliftitud. Peale välimuse muutmise muudetakse ka kapotialust.

Praegu valikus olev diiselmootor plaanitakse asendada Itaalia tootja VM Motori 2,5-liitrisega. Uus mootor peaks vastama ka Euro 4 emissioonistandarditele.

Lisaks välimusele ja mootorile muudetakse tugevamaks ka kere. Et mitte enam ohutustestides põruda, on appi kutsutud ka mitmed ohutusspetsialistid, kes peaks kere märgatavalt jäigemaks ja tugevamaks ehitama.

Jäikus annab juurde paremaid sõiduomadusi ja tugevus peaks viima hallid pilved ohutustestide kohalt, mis siiani olnud peamine Landwindide murelaps.

Enne aasta lõppu soovitakse saada ka täielikku tüübikinnitust Euroopas.

Hetkel müüakse autosid üksiksõidukikinnitustega, mille pärast peab iga müüdav auto eraldi testid läbima.

Dacia Logani edu on näidanud, et odavate sõidukite turg on väga ahvatlev. Dacia edu on ka Landwindi üks peamisi argumente, tulemaks Euroopa turule.

Pankrotistunud MG Roveri endised edasimüüjad avaldavad järjest soovi tegeleda Landwindi müümisega.

Enamik soovijaid on pärit Prantsusmaalt, Hispaaniast ja Portugalist. Landwind Europe'i juht Peter Bijvelds on öelnud, et niipea, kui saavad oma autole tüübikinnituse, on neil kohe olemas ka vähemalt sada edasimüüjat üksi Prantsusmaal. Hispaanias ja Portugalis on avaldanud soovi Landwinde müüa 55 endist MG Roveri müüjat.

Prantsuse turg on Landwindile eriti ahvatlev, sest seal näitavad maasturite müügid stabiilset kasvu ja samal ajal pole kohalikel tootjatel PSA-l (Citroen ja Peugeot) ja Renault'l maastureid tootevalikus ühtegi pakkuda. Peugeot on küll oma mudelivalikus seda tühimikku täitmas ja toob järgmisel aastal turule ka maasturi ja samale trendile on kuuldavasti järgnemas ka teised Prantsuse autotootjad. Pärast aastat 2000 on maasturite nõudlus Prantsusmaal kahekordistunud. Prantsuse maaletooja Asie Auto juhatuse esimees Elisabeth Young on öelnud, et aastal 2006 on neil plaanis müüa 600 autot ja aastal 2007 juba enam kui 2500 sõidukit.

Landwindi edasimüüjaks saamine on seda enam ahvatlev, et järgmise aasta alguses peaks tootevalikusse lisanduma ka mahtuniversaal.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 15:53
Otsi:

Ava täpsem otsing