Kellel on Eestis hea elada? - kahtlemata tippametnikel

ÄP 07. aprill 2006, 00:00

Äripäev ei ole rahul Eesti tippametnike palgapoliitikaga - just ettearvamatult suurte lisa- ja muude tasude ning hüvitistega, mis upitavad aastaga palgamiljonäriks.

Me ei loe võõrast, vaid oma, see on maksumaksja raha, mida kulub tippametnike peale põhjendamatult palju. Näiteks endine maksu- ja tolliameti peadirektor Aivar Rehe teenis eelmisel aastal ca 900 000 krooni, kapo peadirektor Aldis Alus 800 000 krooni, rahandusministeeriumi kantsler Aare Järvan ligi 700 000 krooni. Ministeeriumide kantslerid ja asekantslerid rahulduvad 400 000 - 600 000 krooniga.

Ei ole kuulnud tippametnike konkurssidest, mis käiksid nagu riigihanked - head kandidaati rahuldava mõõdukama palga peale. Pigem on vastupidi: kui põhipalk ei võimalda rohkem maksta, kirjutatakse juurde kõikvõimalikke lisa- ja muid tasusid, hüvitatakse kulusid.

Mõned aastad tagasi alustati ametnike palgareformiga, mille mõte oli liikuda erinevatelt lisatasudelt (suurema) põhipalga poole - ametnike palgapoliitika suurema läbipaistvuse huvides. Äripäev kirjutas toona juhtkirja, milles tõime välja, et eraldi näiteks võõrkeelte oskust, akadeemilist kraadi, tööstaaži tasustada vaja pole, kuna need juba annavad eelise vastavale hea palgaga ametipostile kandideerimisel. Ehk kellel neid omadusi pole, seda kohta niikuinii ei saaks. Samuti on raske ja vaieldav mõõta ametniku panust tulemuspalga maksmiseks.

Ilmselt on see reform soikunud. Ametnikud, kes peaksid reformi menetlema, pole huvitatud oksa saagimisest, millel ise istuvad. Või pole reform siiski täielikult äpardunud: põhipalk on selle ajaga tõenäoliselt tõusnud, kuid lisa- ja muud tasud alles jäänud - kompromiss!

Võib vastu väita, et väiksema raha eest ei saa riik endale palgata kompetentseid ametnikke, samuti et avalik sektor ei pea olema nende jaoks, kes mujale ei kõlba. Ent tippametnike palk on aastaga tõusnud 11-45%, samal ajal kui erasektori tippjuhtide palk on tõusnud vaid 8% ja Eesti keskmine palk 7%.

Tippametnike palga kasvutempo ületab märgatavalt uue väärtuse loojate, erasektori palkade kasvutempot. Kui oleks tegu täielikult võrreldavate sektoritega, tuleks öelda, et tippametnike palgakasv edestab tööviljakuse kasvu, millelt laekuvad maksutulud. Eesti majanduskasv, olgugi suurepärane, ei jõua küll järele.

Kui see pikka aega eraettevõttes nii oleks, läheb firma pankrotti. Võime rääkida ka erasektori tegijate ülemeelitamisest maksumaksja rahaga, mis kipub minema kuhugi kõlvatu konkurentsi kanti.

Priiskava palgapoliitika taustal on siiralt kahju näiteks päästetöötajatest, õpetajatest, politseinikest, kelle palgatõusuks jäävad üksnes riismed - ja pole ka ime.

Juhtkonnaliikme poolemiljonilisest aastapalgast peab jätkuma oma seitsmele-kaheksale avaliku sektori tavatöötajale. Inimesed on seepärast rahulolematud, lahkuvad töölt, kohad jäävad komplekteerimata - see pole mingi hea töö, mida kõrgete palkadega premeerida.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 15:53
Otsi:

Ava täpsem otsing