Merko Ehitus tõstnud jala gaasilt pidurile

Merko Ehitus on täitnud kõik kriteeriumid, mis ühel tugeval ja potentsiaalselt edukal ettevõttel (aktsial) peaks olema. Ainsaks puuduseks on juhtkonna kidakeelsus ja napisõnalised kvartalikommentaarid. Tõsi. Viimaste majandustulemuste seletuskirjad on muutunud veidi pikemaks ja informatiivsemaks.

Ehitusfirma on sektori liider nii Eestis kui ka Baltimaades tervikuna. Merko Ehituse ees on juhid, kes kuuluvad Eesti juhtide TOPi. Lisaks on firma tippjuhid oma aktsiaosaluste kaudu ka firma juhtimisel igati motiveeritud.

Ettevõttel on väga head ärikasumi rentaablusnumbrid ja ülihea 40-50protsendine omakapitali tootlikus. Ning seda kõike igati normaalse kapitalistruktuuri juures (2005. aasta lõpus oli ehituskontsernil oma- ja võõrvahendite suhe pooleks). Viimase viie aasta jooksul on firma kasum kasvanud keskmiselt 46protsendise kasvutempoga (k.a möödunud aastal).

Turuliidri kohta on ettevõttel ka tugevad eesmärgid - kasvada koos turuga (ehk hoida turuosa) ja säilitada sealjuures oma kasumlikkus. Lisaks plaan tõsta Läti ja Leedu turu osatähtsust kontserni koondtulemis 50 protsendini (möödunud aastal 24%). Märtsis saadud üle miljardi kroonine ehitustellimus Vilniusest annab aga hea võimaluse luua endale Leedus visiitkaart, mis teda edasiste projektidel juures aitab.

Kõik oleks nagu tore. Samas tegi aktsia oma viimase rekordtaseme pool aastat tagasi ja kaupleb sellest hetkel ligi viiendiku võrra madalamal tasemel. Samuti on ettevõtte P/E (hinna/kasumi) suhe kukkunud nii madalale kui 10. Milles asi?

Viimases kahes kvartaliraportis on Merko Ehitus toonud välja kvaliteetse ehitustööjõu puuduse, mis pärsib käivet ning võib mõjuda negatiivselt ka kasumile. Lisaks kimbutab ettevõtet ka toorainenappus. Aktsia edasisele liikumisele mõjuvad halvalt ka kõrged kinnisvarahinnad, mis on pannud rääkima kinnisvaramullist. Samas on see kogu sektori probleem. Kõige selle tõttu võib ehitusfirma kasumikasv sel aastal aga pidurduda, kui mitte näidata langust. See on teinud ettevaatlikuks ka investorid.

Positiivse poole pealt tuleb aga ära mainida Baltimaade kiire majanduskasvu, mille hoo raugemist ei julge lähiaastatel veel keegi prognoosida. See peaks samas toetama ka ehitussektorit.

Olen ostnud Merko aktsiaid mitmeid kordi. Esimest korda olid mul aktsiaid käes möödunud aasta kevadel, kuid kiire hinnahüppe tõttu võtsin võidu kiiresti välja.

Teine kord ostsin aktsiaid etapiviisiliselt pärast möödunud aasta III ja IV kvartali raporteid ja aktsia kukkumist sooviga väärtpaberisse pikemaajaliselt investeerida.

Aktsia jätkuva nõrkuse tõttu olen vastu võtnud kahjumi ja väärtpaberit müünud. Kellele ikka langev aktsiatrend meeldib. Turuga ei maksa vaielda. Kuid samas tunnistan, et ega aktsia hinnalangus pole ettevõtet veel nõrgemaks teinud.

Seetõttu hoian aktsiat endiselt oma huviorbiidis ja võin millalgi oma positsiooni suurendada.

Nagu ikka keskmise investori puhul, köitis Merko mu tähelepanu alles siis, kui tõus graafikule oli joonistatud.

Merko esimene kiirem tõus toimus 2003. aastal, mil aktsia hind poole aastaga kahekordistus. Trend muidugi jätkus, aga aktsiagraafiku vertikaalse olemuse tõttu mina jätkusuutlikkusse ei uskunud.

Ostuni jõudsin alles eelmise aasta suvel. Poolaasta majandustulemused lükkasid aktsia liikvele ja nii oli vaja ree peale hüpata. Müüa otsustasin pärast eurost tõusu. Aktsia keris küll müügijärgse kuu ajaga 3 euro võrra ülespoole, kuid õpikutarkus teab rääkida, et oma eesmärgist tuleb kinni pidada ja kasvik kindlalt välja võtta. Siiski - edaspidi ütleb mu enda kogemusel põhinev tarkus, et eesmärki saab aktsia hinna tõustes alati tõsta.

Selle aasta alguses Merkosse investeerimine lõppes aga fiaskoga. Aktsia oli mõne kuu jooksul kukkunud 20 eurolt 17-le. Kuna 17 eurot oli varem aktsia jaoks tase, kust mitu korda läbi tõusta ei õnnestunud, siis seekord pidasin seda piiriks, mis oleks pidanud kukkumise peatama.

Nii ka läks, kuid arvestamata jäi langustrend, kuhu aktsia pärast kinni jäi. Aktsiat motiveerisid hoidma veel mitmed Merko sõlmitud suured ehituslepingud. Aga tundub, et mina olin ainus, kellele need uudised korda läksid. Aktsia jätkas oma allakäiguteed ning märtsi keskel, kui hind oli kukkunud läbi 16 euro, andsin alla. Kahjum aktsia kohta tuli 1,7 eurot.

Aga ei hakka pliiti süüdistama selles, et näpud vastu kuuma rauda panin. Praegu tundub Merko ikkagi huvitav ost mitmel põhjusel. Esiteks, on ta fundamentaalnäitajate põhjal odav. Teiseks on aktsia välja murdnud langustrendist. Kolmandaks, pikaajalisel investoril tasub mõelda, et inimeste ostujõud ja isu parema ja isikupärasema eluaseme järele kasvab kõigis kolmes Balti riigis.

On investoreid, kes leiavad, et tark on teha ost ja siis ootama jääda - küll pikas perspektiivis ikka ära tasub. Liiatigi veel, kui statistika järgi on aktsiaturgude keskmine tootlus 12% aastas. Minu rabelemist vaadates on selline laisa investori ootamisstrateegia täiesti omal kohal.

Aga aktsiate ja indeksite liikumine on tsükliline ja ootamisaja sisse jäävad tõusude kõrval ka langused. Ise pooldan seisukohta, et ka uusi ideid tuleb pidevalt rakendada. Seekord ei õnnestunud, aga nüüd olen lihtsalt kogemuse võrra targem.