Kolmapäev 18. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Moldova otsib teed läände

Tõnis Arnover 07. aprill 2006, 00:00

Vene vägede kaasmõjul eraldus 1992. aastal Moldovast tööstuslik idaosa Transnistria. Seal elavast 600 000 elanikust on suur osa venekeelne. Transnistria elab Venemaa toel Moldavast sõltumatut elu, olles selle piirkonna peamine pingeallikas. Et seni on tema piir Ukrainaga olnud suhteliselt avatud, siis on seal lokanud salakaubandus ja narkootikumide transiidiäri.

Viimase aja arengud on aga hakanud seda "idülli" rikkuma. Üks naaberriik Rumeenia peab ELiga ühinemisläbirääkimisi ja teine, Ukraina, on pärast oranþi revolutsiooni samuti tihendanud ELiga koostööd. See on suurendanud ELi huvi piirkonna vastu.

Ühe esimese sammuna saatis euroliit oma vaatlejad Transnistria ja Ukraina piirile. Algul oli nii, et kui Transnistria "batjuðka" Igor Smirnov otsustas vägeva autokorteeþiga Ukrainasse sõita, siis ta piiril kiirust ei alandanud. Euroliidu esindajad ütlesid, et nii see ei lähe.

Järgmise sammuna kehtestas Ukraina eelmisel kuul nõude, et kõik Transnistriast üle piiri tulevad kaubad peavad kandma Moldova tollipitsatit.

Piirile hakkas kuhjuma veoseid, Transnistria väed seati valmisolekusse ning sealsed elanikud blokeerisid teid loosungite all: "Ukraina on meid reetnud! Venemaa, kaitse meid!"

Surveabinõuna kehtestas Venemaa otsitud ettekäändega eelmisel nädalal Moldova veinidele sisseveokeelu. Moldova venidest läheb Venemaale 80%, selle aastane väärtus on 2,7 miljardit krooni. "Venemaale on see köömes, aga meile on see suur raha," kommenteeris Venemaa otsust Moldova majandusminister Valeri Lazar.

Teiseks saab Venemaa lisada survet gaasi hinnaga. Jaanuaris tahtis Gazprom tõsta gaasikuupmeetri hinna 80 dollarilt hoobilt 160-le ja kui Moldova keeldus, katkestas gaasitarned. Ajutine 110dollarilise hinnaga lepe kehtib juunini.

Kommunistid on vaesuses virelevat põllumajanduslikku Moldovat valitsenud pea kogu iseseisvusaja. 90. aastate lõpul pääsesid demokraadid korra võimule. Aga siis tuli 1998. a Venemaa finantskriis, mis Moldovat valusalt tabas, ja rahvas pöördus neist ära.

Keskmine palk on 1300 krooni. Samas pole Chisinaus elu sugugi odav, kolmetoalise korteri maksed on umbes sama suured.

Toimetuleku paradoks on selles, et suur on varimajandus ja umbes neljandik tööjõust on siirdunud välismaale - Venemaale, Portugali, Hispaaniasse jm - ning saadab osa oma palgast koju.

Moldova majanduse kõige mõjuvõimsam tegelane on president Voronini poeg Oleg Voronin, kes avalikkuse eest püsib varjus ja kelle kätte on koondunud paljud firmad.

Väidetavalt püüab talle kuuluv Fincombank praegu üle võtta konkureerivat kommertspanka. Kui selle panga omanik ülevõtuga ei nõustunud, esitati talle altkäemaksusüüdistus ja praegu on ta kohtu all, samal ajal kui tema panka on tekkinud kolm uut anonüümset offshore-osanikku. Samuti võttis Voronin variisikute abil hiljuti üle Moldova ajalehe Jurnal de Chisianu.

Moldova allikate põhjal on uue põlvkonna poliitikute kõige lootustandvamad esindajad parlamendi esimees Marian Lupu ja välisminister Andrei Stratan, kellele ennustatakse tõusu peaministriks.

Paar nädalat tagasi külastas president Arnold Rüütli kaaskonnas Moldovat Eesti äridelegatsioon, kuhu kuulusid 11 firma esindajad.

Sõitu korraldanud Eesti kaubandus-tööstuskoja peadirektor Siim Raie ütles, et huvi Eesti ettevõtjatega kohtumiste vastu oli suur. Potentsiaali Moldoval on, kuid muret teeb varimajanduse ja korruptsiooni suur osakaal. "Moldova arengu eelduseks on võõrvägede lahkumine ja riigi tervikluse püsimine," lisas ta.

Valuutavahetusfirma Tavid nõukogu esimehe Alar Tammingu sõnul meenutas Moldova Eestit aastail 1991-1994. "Tundub, et kohe-kohe on midagi juhtumas, investorid vaatavad ringi, algamas on messikeskuste ja veeparkide ehitamine. Uurisin kohapeal aktsiaturu moodustumist ja pangaaktsiate ostmise võimalusi," rääkis Tamming.

Kaalukas on alkoholitööstus, kus on sees USA, Briti ja Vene kapital. Ostjat ootab suurte laovarudega konjakitehas, mis on hinnatud miljardile dollarile.

"Meil on Moldovaga ärikontakte juba poolteist aastat," ütles ASi Reaalsüsteemid tegevdirektor Tiit Vapper. "Sealsed korrakaitseasutused kasutavad meie tarkvara narkokaubanduse vastu võitlemisel."

Eesti ja Moldova kaubavahetus ja investeeringud on väiksed. Moldova oli mullu Eesti 63. kaubavahetuspartner. Moldovast oli eelmise aasta seisuga Eestisse investeeritud 1,15 miljonit krooni, Eestist aga miinus 6,1 miljonit krooni, seega Eesti on Moldovale mingite kaupade eest võlgu, ütles Merike Riipinen majandusministeeriumist.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 15:53
Otsi:

Ava täpsem otsing