Petturid tööd vahendamas

Välismaale tööleminek võib tähendada suurt palka ja mõnusaid töötingimusi. Kuid see võib tähendada ka lõputuid ületunde ilma puhkepäevadeta, saamata jäänud palka ja olematut sotsiaalkindlustust, nagu juhtus Norra kalatehasesse tööle läinud naistega.

Seadusega pahuksisse läinud inimeste juhitud töövahendusfirma Clevo Baltic tõmbas naha üle kõrvade paarikümnel inimesel, kelle tööjõudu nad Norra kalatööstusesse rentisid.

Üks kannatanutest, ligi 40aastane naisterahvas, on nõus päevavalgele tooma kogu loo, kuid tingimusel, et oma nime ta ajalehest ei näe. Tal on hirm, et ei leia Norras enam siis iseseisvalt tööd.

Naine sattus poolteist aastat tagasi Norrasse tööle sealt pärit Arild Eikåse kaudu. Norras maksupettuse eest kinni istunud Eikås elab Eestis, Norras nabitaks ta ilmselt juba piiril kinni, kuna mees on tagaotsitav. Naise tuttavad tahtsidki Eikåse vahendusel Norra kalatööstusesse leiba teenima minna ja kutsusid naist endaga kaasa, kuna too valdas inglise keelt. Enne minekut korraldas Eikås veel eraköögis väikese eksami, kas uued töötajad ikka lõhet rookida oskavad.

Esimesed lepingud sõlmiti osaühinguga Firminus, mis kuulub Eikåsele. Eelmisel suvel sõlmiti lepingud aga Clevo Balticu nimele ümber. Clevo Baltic kuulub osaliselt Arild Eikåse pojale, kes aga oma Eestis asuvast firmast midagi kuulnudki pole.

Töö Norras polnud naistele algusest peale meelakkumine. Poolteist aastat tagasi Norrasse saabudes selgus, et korraliku palga saamiseks tuleb teha räigelt ületunde - väidetavalt töötas naine nelja kuu jooksul 60-80 tundi nädalas. Muidugi, ületundide eest lubati hästi maksta.

"Meie, lollikesed, oleme firmaomanikele väga kasulikud," ütleb naine, kelle sõnul norrakad ise ületunde eriti teha ei taha, vaid eelistavad selle asemel vaba aega nautida. "Kuid meie pidime ületunde tegema, et mingitki normaalset raha saada. Aga eks need tunnid olid siiski vabatahtlikult tehtud - mida muud sul ikka teha on, kui oled kodust kaugel ja siis kuuled, et kohalike palk on 2/3 suurem kui sinu enda oma."

Tööettevõtulepingu järgi pidid töötajad saama palka 40 Eesti krooni tunnist, lisaks lubati katta majutus- ja transpordikulud ning maksta söögiraha 500 krooni päevas. Naise sõnul maksis Clevo Baltic makse miinimumpalga pealt, ülejäänud sissetuleku said töötajad komandeeringu päevarahadena, kuna nende pealt ei pea ettevõte makse maksma. Võrreldes oma palka kohalike omaga, on naine välja arvutanud, et ilmselt teenib Clevo Baltic töötaja kohta tunnis 100 krooni vaheltkasu.

"Ühel hetkel Arild helistas ja ütles, et teie palk on nüüd suurem," meenutab naine. "Lühikest aega muidugi maksti ka, aga siis hakkasid probleemid rahaga." Näiteks ei makstud enam kinni reisikulusid ega haigusrahasid.

Pildile ilmus eestlanna Evely Ader, kes on Eestis kohtu all olnud süüdistatuna väljapressimises. Kohtutoimikus nimetatakse teda Eesti ühe allilmaautoriteedi Haron Dikajevi sõbraks. Dikajev ise on süüdi ja vangi mõistetud samuti väljapressimise eest.

Evely Ader tutvustas end kalatööstuses töötavale naisele eelmise aasta lõpus, teatades telefonitsi, et tema on nüüd nende uus boss. Aderi ütles naisele, et saamata jäänud palk pole üldse võlg, kuna tegemist oli vaid suulise kokkuleppega Eikåse ja töötajate vahel.

"Ader otseselt ei karjunud, aga tema kõnemaneer oli ebameeldiv ja käskiv," räägib naine. Silmast silma kohtumine vaid kinnitas arvamust, et Aderiga pole meeldiv suhelda. "Kui me Aderiga kohtusime, siis esimene paber, mis lauale pandi, oli FIEks astumise avaldus. Mina ei olnud sellega nõus, aga paljud olid."

Füüsilisest isikust ettevõtjaks (FIE) registreeritud inimeste töölpidamine on firmale kasulikum, kuna maksud on iga FIE isiklik probleem.

Naine räägib edasi, kuidas paljud eestlased on nõus praktiliselt kõigega, et ainult töötada - nii näiteks keeldub üks tuttav temaga koos Norras toidupoodi tulemast ja ütleb, et korralikult süüa võib ta Eestis, Norras toitub ta ainult jogurtist.

"Selline asi viskab ikka kopa ette küll," ohkab ta. "Olen Euroopas palju ringi sõitnud ja eestlasi kui tööinimesi hinnatakse. Meil on selline loll asi nagu kohusetunne, kas või veri ninast välja, aga töö on vaja ära teha!"

Evely Aderi sõnul tema töötajatelt aga negatiivset tagasisidet saanud ei ole. "Nad süüdistavad teile, mulle pole keegi midagi rääkimas käinud," sõnab Ader, kes on Clevo Balticu üks osanikke. Eriti ta Clevo Balticust rääkida ei taha, kuna väidab, et pole enam suurt ettevõtmisega seotud. Tulemas on uus juht, Ader lihtsalt aitas firmat mullu käima lükata. "Mina olin inimene, kes pakkus neile rendipinda. Kuid muidugi ma olin ka seotud." Rohkem ei soovi ta midagi öelda.

Norra ajalehe Sunnmorposteni andmetel on Clevo Balticu kuukäive 30-40 inimese pealt üle 1 miljoni krooni. Kui palju sellest jääb omaniku rahakotti, ei soovinud Ader ka Sunnmorpostenile rääkida. Ta avaldab siiski, et eestlased töötavad kaks kuud Norras ja tulevad siis kaheks kuuks Eestisse, et vältida tööloa taotlemist.

Praegu töötab osa eestlasi Clevo Balticu all Norras edasi, kuid paljud on loobunud. Naise sõnul on Clevo Balticu teenustest loobunud ka vähemalt üks Norra ettevõte ning osa enne Clevo Balticu palgal olnud inimesi töötab nüüd firmas ilma vahendajata.

Norrasse eestlasi tööle saatnud ettevõtte juht Evely Ader väidab, et pole kompetentne kommenteerima Clevo Balticu tegemisi, hoolimata sellest, et ta ise on ettevõtte üks osanikke.

Kuigi Clevo Balticu üheks omanikuks on registreeritud Norra sulleri Arild Eikåse poeg, tõmbab ettevõttes niite Evely Ader, keda koos kahe tuttavaga süüdistati 2004. aastal väljapressimises. Kohtutoimiku järgi on Ader sõber ühe allilmaliidri Haron Dikajeviga.

Ader ei taha Clevo Balticust rääkida. "Kuna meil toimuvad siin muutused, pole ma kompetentne kommenteerima," sõnab Ader. "Jätke need rumalad jutud," vastab ta lakooniliselt küsimusele, kas Clevo Baltic on oma töötajatele palku maksmata jätnud ja soovitab helistada Eikåsele. Vestleme veel veidi Eikåsest, kuni Ader ütleb aitäh ja paneb toru hargile.

2004. aasta sügisel juhtus Maksim Simsoniga ebameeldiv lugu - teda sunniti Evely Aderiga seotud kinnisvarafirma OÜ MegaWara Baltic ruumides alla kirjutama dikteeritud võlakirjale, kus seisis, et juhul, kui ta ei maksa Aderile mõne päeva pärast 300 000 krooni, võlasumma kahekordistub.

Kohtudokumentidest võib lugeda, et Simsonit ähvardati, lubades kasutada füüsilist vägivalda, kui mees paberile alla ei kirjuta. "Haron Dikajev ja Gasan Gadžisaidov on Aderi ja Balojani sõbrad ning need on juba tõsised inimesed, kelle eest Simsonit ei kaitse keegi ning kellega on üldse parem mitte tegemist teha," vahendavad kohtudokumendid ähvardusi.

Aderi kaassüüdistatavad Balojan ja Gadžisaidov mõisteti 2 aastaks ja 8 kuuks trellide taha, Ader sai 1 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistuse, kuid kaebas otsuse edasi ja mullu sügisel kriminaalmenetlus Aderi suhtes lõpetati.

Ader on kinnisvarafirmaga MegaWara Baltic praegugi seotud. Firma ehitab Lasnamäe veerule Rohelise Kalda elurajooni. Mõni kuu tagasi teatas firma korteri broneerinud inimestele, et kuna korteri ehitushind on tõusnud, siis tuleb 10%sele ettemaksule veel juurde maksta. Juba kodusoetamisega arvestanud inimestele pakutud alternatiiv oli korterist loobumine.

Eestis tööjõurendiga tegelev Arild Eikås istus Norras kolm aastat maksupettuse eest vangis ning on praegugi kodumaal tagaotsitav.

Norrakas Arild Eikåsele kuulub Eestis OÜ Firminus, mis 2004. aastal alustas inimeste rentimist Norra kalatööstustele. Praegu tegutseb Eikås OÜs Clevo Baltic, mille osanik on ametlikult tema poeg.

1999. aastal mõisteti Eikås Norras süüdi pettuses - ta koostas fiktiivseid arveid firmale, mida juba ammu enam olemas polnud. Mees mõisteti maksupettuse eest kolmeks aastaks vangi ja ta jäi riigile võlgu Eesti rahas 12 miljonit krooni. 2003. aastal vanglast vabanedes tõi mehe tee ta lõpuks Eestisse, kus ta pani püsti OÜ Firminus, mis hakkas töölisi Norra kalatööstusesse tööle saatma.

Eikås ise väitis Norra ajakirjanikele, et Clevo Balticus puudub tal osalus ning ta on ettevõtte juures vaid konsultant - omanik on tema poeg, kes pole osalusest Eestis asuvas tööjõuvahendusfirmas aga midagi kuulnud.

Kui helistada Clevo Balticu kontorisse Tallinnas, vastab sealt Eikås ise, kellega aga suhelda ei ole eriti võimalik, kuna mees ei mõista inglise keelt ja arvab, et proovin talle hoopis koostööpakkumist teha.

E-kirjale, kus selgitan veelkord lahti, et olen ajakirjanik ja soovin intervjuud, vastab Eikås äraütlevalt. "Järgmised kaks nädalat on meil väga kiired ja saaksime rääkida alles pärast 17. aprilli," kõlab lakooniline vastus. Edasistele e-kirjadele Eikås enam ei vasta.

Norrasse Eikås tagasi minna ei saa, kuna seal nabitaks ta juba piiril kinni - mees on tagaotsitav.

Internetist leitud Clevo Balticu kodulehel pole tööjõuvahendusest sõnagi, vaid tutvustatakse erinevaid kinnisvaraprojekte.

Eikåse jaoks töötanud naine usub, et tegemist pole hingelt halva, vaid rumala inimesega, keda Ader lihtsalt ära kasutab.

Eesti töövahendusfirma Clevo Baltic vaidleb Norra maksuametiga, väites, et ajutiste töötajate palkade pealt Norras makse maksma ei pea. Norra maksuamet arvab teisiti.

Clevo Baltic jättis oma Norrasse saadetud töötajad kohalikus maksuametis ka arvele võtmata, kuigi see on kohustuslik, kirjutas mõned nädalad tagasi Norra maakonnaleht Sunnmørsposten.

Norra maksuameti kinnitusel peavad töötajad makse maksma Norras. Seda isegi siis, kui palk on välja makstud mõnes muus riigis, näiteks Eestis.

Ettevõte, kus Clevo Balticust saadetud eestlased töötasid, väidab, et ei tea sellisest kohustusest midagi. "Konsulteerisime maksuametiga ja meile küll ei öeldud, et me peaks neid võõrtöölistest teavitama," sõnas Clevo Balticu kliendi Norsk Sjømati juht Per Magne Grøndahl.

Tööjõurendi on üheks oma tegevusalaks märkinud üle 2600 firma, 170 ettevõtjat võivad tööjõudu vahendada. Kui paljud neist on ausad ettevõtjad ja kui paljud sulid, kes tööinimesel naha üle kõrvade tõmbavad, praeguse seisuga välja arvutada ei ole võimalik.

"Ma ei tea, kust inimesed neid firmasid leiavad," on OÜ Varumeesteenindus juhatuse liige Jarkko Tainio nõutu - paljud nende juurde tööd otsima tulnud inimesed on varem välismaale tööle minnes tüssata saanud. Umbes 10-15 sellelaadset firmat on ka Varumeesteeninduse uksest viimase poole aasta jooksul sisse astunud, sooviga koostööd teha.

Koostööpakkumistega on kokku puutunud ka OÜ Workpower juht Ari Nieminen. "Kui ärapõlemine hakkab liiga ligi tulema, siis tahetakse oma jamad kellegi teise kaela sokutada," ütleb Nieminen, kellele üks eestlane alles hiljuti pakkus firma osakuid "omahinnaga" müüa.

Nimesid keegi nimetada ei taha, kuid küsitletud firmad räägivad enam-vähem ühte juttu - väga paljud välismaal töötajad pöörduvad suuremate tegijate poole, kuna on eelnevalt petta saanud. "Ma ei mäleta, et oleks ühtki sellist töötajat, kellel poleks olnud juttu alttõmbamisest," kinnitab Nieminen. "Kõiki on alt tõmmatud mingil määral ja nad on seetõttu kibestunud inimesed."

Personalipunkt Extra juht Herdis Ojasu nii radikaalne ei ole, tema hinnangul räägib pettasaamisest iga teine nende juurde vestlusele sattunud inimene. "Ma olen mõelnud, et teeks endale sellise musta nimekirja, inimesed räägivad hea meelega, kui neil on halvasti läinud," räägib Ojasu. Milliseid firmasid siiani pettuses süüdistatud on, ta öelda ei taha.

Kindlad ollakse siiski selles, et pettureid ohjeldada eriti võimalik ei ole. Vähemalt mitte senikaua, kui puudub korralik litsentseerimine.

"Eks me püüame lobi teha ja teavitada inimesi, et nad kontrolliksid, kas vahendusfirma on registreeritud majandustegevuse registris," ütleb Ojasu. "See nende ohjeldada proovimine on pigem selline tuuleveskitega võitlemine - enda närvid põletad läbi, aga kasu midagi ei ole," lööb Nieminen käega. "Võtad kellegi paadialuse juhatuse esimeheks - tankistiks, nagu eestlased ütlevad - ja kõik on jälle korras."

Registreeritud tööjõuvahendajaid on Eestis praegu pisut üle 200, kuid ilmselt on neid ettevõtteid rohkem. Küsimus on selles, et kui ettevõte soovib tööjõudu vahendada välismaale, ei pea ta selleks tööjõuvahendust oma tegevusena registreerima.

Sotsiaalministeeriumi tööturuteenuste osutajate andmebaasis on praegu 183 firmat, neile lisandub veel majandusministeeriumi all peetavas majandustegevuseregistris olevad 35 firmat.

Tulenevalt tööturuteenuste ja -toetuste seadusest ja majandusregistri seadusest peab ettevõtja, kes soovib osutada tööturuteenust, esitama sotsiaalministeeriumile vormikohase registreerimistaotluse ning nad kantakse majandustegevuse registrisse majandusministeeriumi kodulehel.

Et selline kord hakkas kehtima alles 1. jaanuarist, siis need ettevõtjad, kellel on kehtiv tegevusluba, ei pea registreeringut taotlema kuni tegevusloa lõppemiseni. Ehk siis praegu hoitakse paralleelselt ülal kahte andmebaasi. Sotsiaalministeeriumi kodulehel ripub tööturuteenuste osutajate tegevuslubade nimekiri ja majandusministeeriumi kodulehel majandustegevuse registris registreeritud ettevõtete nimekiri. Kokku annavad nad terviku.

Konks seisneb aga selles, et tööjõurent ei ole seaduses sätestatud tööturuteenusena. Tööturuteenustena loetleb sotsiaalministeeriumi koduleht tööturu olukorrast teavitamist, töövahendust ja karjäärinõustamist.

Seega tegelikku tööjõuvahendajate arvu ei tea mitte keegi, kuna välismaale inimesi rentivad ettevõtted ei pea oma tegevust kusagil registreerima. OÜ Varumeesteenindus juhatuse liikme Jarkko Tainio hinnangul on välismaale töövahendusega tegelevaid ettevõtteid Eestis 50-100.

Turu korrastamise eesmärgil tahab Eesti Personaliettevõtete Liit, et registreerimise andmine muudetaks karmimaks ning likvideeritaks seaduses tööjõurenti puudutav auk.

"Täna saab seda renditeenust osutada absoluutselt iga osaühing ja ka FIEd, see on ebanormaalne olukord," on Herdis Ojasu veendunud. Tema hinnangul peaks igal tööjõurendi firmal olema riskifond juhuks, kui klient ei suuda töötajatele palka välja maksta. "Aga kui me räägime neist põlveotsas nikerdavatest vahendusfirmadest, kes on registreeritud kuhugi Lasnamäe korterisse, siis neil need võimalused puuduvad."

"Jutt jumala õige, et tööjõurent peaks olema litsentseeritud," nõustub OÜ Workpower Systems juht Veiko Janno, kelle sõnul üritavad väiksemad tegijad tihti maksudest kõrvale hiilida. "Kuid kui töö pole kvaliteetne, ei saa selle eest täit summat maksta," lisab ta. "Töömeestel on hea loopida, et palka ei maksta, aga tegelikult võib probleem olla kusagil mujal," viitab Janno sellele, et väidetavalt petta saanud töötajate sõnu pole tihti võimalik kontrollida.

Kui paljud sotsiaal- ja majandusministeeriumi nimekirjades olevatest firmadest on ebaausad, ei ole võimalik hinnata.