Uued aktsiapakkumised võivad Vene turul pidurit tõmmata

Eelmisel aastal pea kaks korda tõusnud Vene aktsiaindeks RTS on ka sel aastal sama hooga jätkamas.

"Aga ohud on olemas ning see pidu ei saa nii tempokalt ja igavesti jätkuda," ütles Sulev Raik, kelle hallatava SEB Kasvufondi varast on Venemaale investeeritud ligi 400 miljonit krooni.

Raik tähendas, et see aasta kujuneb rekordiliseks igasuguste uusemissioonide (IPOde) poolest, mis võib tekitada ülepakkumise ning vabade vahendite hulk ei kata seda ära.

Vene IPOde mahuks prognoositakse sel aastal kuni 20 miljardit dollarit, mis on isegi globaalses kontekstis suur summa. Selle aasta esimeses kvartalis on EMEA (Euroopa, Lähis-Ida ja Aafrika) fondidesse tulnud juurde 3 miljardit dollarit, mis on juba tugev näitaja. "Ja nüüd tuleb ainuüksi Venemaal pakkumisele 20 miljardi dollari eest aktsiaid," osutas Raik. Sellele lisanduvad veel kõikvõimalikud suuremad osaluste müügid.

"Fondide mahud kasvavad küll, aga kui sellised pakkumised peale tulevad, peavad fondijuhid tegema valikuid ja võib-olla ka vähendama olemasolevaid positsioone, et osa võtta uutest pakkumistest," nentis Raik.

Teisalt toetavad turgu hea majanduskasv ning toorainesektori tugevus. "Kõrged toormehinnad maailmaturgudel, värske raha sissevool piirkonda investeerivatesse fondidesse ja sisenõudluse kasv," loetles Raik tõusumootoreid, mis on Vene börsiindeksit sel aastal 25% võrra üles vedanud. Ta lisas, et on ettevaatlikult positiivne - muidu ei oleks pool fondi rahast investeeritud Venemaale.

Fondijuhid on üha enam hakanud otsima investeeringuid väljastpoolt nafta- ja gaasisektorit.

Suprema fondijuht Vadim Ogneštšikov, kes haldab ligi 2 miljardi krooni suurust Evli Greater Russia fondi, ütles, et huvi pakuvad majandusharud, mis orienteeruvad sisenõudlusele.

"Paljud teenused, mis on arenenud riikides laialdaselt levinud, ei ole Venemaa majanduses kuigi hästi esindatud - näiteks pangandus, jaekaubandus. Venemaa elanikkonna reaalsete sissetulekute kasv ning tugevnev rubla toob endaga kaasa ka ostuvõime kiirema kasvu, mis omakorda stimuleerib tarbimist," lausus fondijuht. Eelmisel aastal oli kõige jõudsamalt kasvanud sektoriks jaemüük, mis tõusis 2005. aastal peaaegu 12%.

"Võttes arvesse tooraineturgudel valitsevat soodsat konjunktuuri, arvan, et Vene börsiindeks on aasta lõpuks praegusest tasemest kõrgemal," ütles Ogneštšikov.

Venelastel on hinnanguliselt 35-80 miljardi dollari eest sääste välisvaluutas, mis on pandud piltlikult öeldes madratsi alla, kirjutas BBN.

See raha on tulnud enamasti varjatud majandustegevusest, nagu ümbrikupalgad ja korterite rentimine.

Siiamaani on inimesed julgenud seda raha kulutada ainult tarbimise peale või investeerida kinnisvarasse. Nüüd on hakatud inflatsiooniga võitlemisel pankadelt ja maakleritelt abi otsima.

"Mineviku kriisid hakkavad ununema ja inimesed on rohkem valmis pikaajaliselt säästma," lausus Moskva maaklerifirma Troika Dialog fondijuht Pavel Teplukhin.

Varjust välja tulev raha peaks rõõmustama ka valitsust, kes tahab hoogustada säästmist ja investeerimist, et ohjata inflatsiooni, mille taga on inimeste käes olev liigne raha.

"Alla 30 000 dollari oleme soovitanud juba investeerimisfondi kaudu võimalusi otsida," rääkis Hansabank Marketsi maakler Romet Tepper. "Keskmised tehingud Vene suunal on 100 000-200 000 dollarit."

Tema sõnul on probleemiks tehingutasud, mis võivad ulatuda 1500-2000 kroonini. Seega ei tasu väiksemate summadega mängimine ära. Tepperi sõnul teevad Vene börsil tehinguid valdavalt firmad, samuti Skandinaavia investorid.

"Täna (eile - toim.) oli Vene suunal aktiivne kauplemine," rääkis Tepper. "Gazpromi aktsia on tõusnud kõigi aegade kõrgeimale tasemele ning see on huvi tekitanud." Keskpäevaks oli Hansapank vahendanud paari miljoni dollari eest Vene aktsiaid.

Autor: Lauri Matsulevit?