Eurotoetused võrdsetele ja veelgi võrdsematele

Etenduses nimega "Eurotoetused" on avanenud uus vaatus. Nupukamad põllumajandusettevõtjad on avastanud, kuidas ületada neile seatud piirangud ja küsida rohkem raha, kui nad tegelikult peaksid saama. Tuleb lihtsalt esineda erinevate nimede all.

Äripäeva meelest annab praegune toetuste jagamise süsteem konkurentsieelise neile, kes paremini seadusi väänavad.

Sõnal "väänavad" pole aga selles kontekstis kahjuks juriidilist kaalu, sest seaduslikult ei tehta midagi valesti. Süsteem võimaldab seda, et üks mees saab oma maksimaalset aastast toetuste summat näiteks kolme- või viiekordistada. 2,34miljoniline piir on kehtestatud selleks, et toetust saaksid võimalikult paljud. Et "võimalikult paljud" võib tähendada erinevaid juriidilisi kehasid, aga sama inimest nende taga, seda seadus enam ei reguleeri. "Kehtiv seadusandlus annab võimaluse sellisel kujul toetust taotleda," nendib toetusi väljastava PRIA peadirektor Mati Kermas. Ja ongi asjaga j.o.k.k.

Ühe sel viisil toetusi saanud ettevõtja, Raul Maripuu sõnul olevat PRIA neile isegi antud küsimuses oma dobroo andnud - mis tundub seaduse mõtet silmas pidades üpris kummalise õigusliku konsultatsioonina. See oleks umbes sama, kui maksuamet annaks näiteks nõu, kelle nimele oleks oma jaht või Hansapanga aktsiate müügist saadud raha kõige mõttekam kirjutada. Aga mis pole keelatud, see on lubatud.

Siiski on kummaline, et sellist seadustega manipuleerimist lubatakse ühtedele, kuid mitte teistele. Kui ka Ekseko ja tema tütarfirma Põlva Peekon küsisid PRIA-lt toetust Põlvas asuva sigala rekonstrueerimiseks, sai toetust vaid üks.

Määravaks said juriidilised nüansid - ema ja tütar on käsitletavad kontsernina, 100%-liselt samale omanikule kuuluvad kaks eraldi ettevõtet aga on kaks eraldi ettevõtet. Tuleb välja, et eurotoetused on võrdsetele ja veelgi võrdsematele. Kuigi: avalikkuse huvi seisukohalt on siiski hea, et Ekseko toetust ei saanud: kui too poleks kohtusse läinud, poleks asi ehk niipea avalikuks tulnud. Seega siis on meil taas tekkinud olukord, kus seaduse mõte ei maksa, maksab vaid juriidiline nõks, mis lubab mõttest üle hüpata. Ja kaotajaks jäävad need, kes ei tegele seaduseaukude välja nuputamisega. Need, kes arvasid, et ülempiiri tuleks ka tegelikult austada, pandi ebavõrdsesse seisu.

Mis aitaks? Ettevõtete osaluse kontrollimine? Tänases Äripäevas toodud näited oleks siis vähemalt osaliselt olemata olnud. Kuid seegi pole lollikindel, osalusi saab peita variisikute taha. Seaduse muutmine? Sellele peaks põllumajandusministeerium kindlasti mõtlema. Põllumajandusminister Ester Tuiksoo lubas ka juba 2004. aastal, et PRIA "kes ees, see mees" süsteem tuleb ära muuta, kuid jutuks see jäigi (ÄP, 10.09.04).

Jääme hea vastuse võlgu. Ehk annab kõrgem võim kord ELile mõistust ja julgust kogu ühise põllumajanduse toetuste rägastik kaotada. Seniks peame lootma meie ettevõtjate suuremale eetilisusele ja võimalikult põhjalikule andmete avalikustamisele. Euroopa mõistes oleme viimases punktis isegi eesrindlikud, sest vähestes riikides on põllumajandustoetuste saajad üldse avalikud.

Autor: ÄP