Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Jäätmepress annab ettevõttele võimaluse prügi kasudega rahaks teha

Ain Alvela 10. aprill 2006, 00:00

Umbes 190 000 krooni maksev Saksamaa firmas Hermann Schwelling Maschinenbau (HSM) toodetud jäätmepress võimaldab eelnevalt sorteeritud papi, kile, plastiku, alumiiniumi, porolooni, tekstiili jmt pakendijäätmed vastavalt nende tekkimisele tihedalt kokku pressida ja valmistada need ette enam mitte kui jääde, mille koht on prügimäel, vaid juba kui sekundaarne tooraine, mida saab suhteliselt kasuliku hinnaga maha müüa. Näiteks ümbertöötlemistehased on ühe tonni kilejäätmete eest valmis maksma kuni 2000 krooni.

Logistikafirma Via 3L tellis oma Peterburi tee naabruses asuvasse laohoonesse kuu aja eest kaks sellist pressi - ühe kile, teise papijäätmete pressimiseks. Varem kasutati hoovi peal seisvaid jäätmekäitlusfirma prügipressiga varustatud konteinereid. Esialgu on pressid Via 3L vahelaos testimisel.

Ettevõtte logistikadirektori Rünno Kaiva sõnul on tema igatahes kahe käega selle poolt, et mõlemad seadmed firmale ära osta, sest laotöö on nendega päris mitmest aspektist vaadatuna sujuvamaks muutunud.

"Töötajatel on nüüd lihtsam, ei pea pidevalt tekkivaid kile- ja papijäätmeid välja konteineritesse vedama, samuti on meil olemas selge pilt taaskasutusse saadetavates pakendijäätmetest, sest peame selle kohta aru andma," iseloomustab Kaiva töökorralduslikke muudatusi. "Pealegi oleme nüüd kindlad, et me pole mingi loodust saastav ettevõte, sest teame, kuhu pressitud jäätmepallid lähevad. Varem saatsime kõik prügifirma konteineris minema ja selle edasisest saatusest polnud mingit aimu."

Rünno Kaiva ei oska veel öelda, kellele ja millise hinna eest jäätmeid müüma hakatakse, pakkumised on teinud Sekto ja Ragn-Sells. "Igatahes on selge, et lisaks põhitööle toodetakse meil nüüd lisatoodangut, mis iseenesest on küll prügi, aga meie nimetame seda ikka juba toodanguks," märgib Kaiva.

HSM prügipresse maale toova OÜ Varmapartner juhatuse liige Riho Saksus kinnitab, et eesmärk ongi pakkuda ettevõtetele võimalust vabaneda jäätmekäitlejate haardest. Saksuse sõnul on tavaliselt sedasi, et jäätmetekitaja annab oma prügi jäätmekäitlusfirmale ja maksab prügiveoteenuse eest, jäätmekäitleja aga võib prügi hiljem sorteerida ja maha müüa. "Prügipressi omav firma saab sorteerimistöö ise ära teha, jäätmed kokku pressida ja toorainena rahaks teha," selgitab Saksus. "Nafta lõpeb kunagi otsa, aga prügi ei lõpe - see on üks lõputu ja tulus äri."

Ragn-Sellsi pakendijäätmete teenusejuht Kalle Grents ei pelga, et ettevõtted sellisel moel jäätmefirmade eest töö ise ära teevad, sest tema hinnangul on sellistest pressidest kasu vaid firmadel, kel tekib kuus vähemalt viis tonni jäätmeid. "Ülejäänud aga võivad ühel hetkel avastada, et pressi liisingumaksed ja muud kulutused lähevad oluliselt kallimaks ja oodatud tasuvuspunkti ei tulegi," räägib Grents. "Sellepärast, et pakendite taaskasutamise kohta aru anda, ei pea küll oma põhitegevuse kõrvalt jäätmekäitlusega tegelema, sest ka jäätmefirmad tegelevad aruandlusega."

Kalle Grents kinnitab, et ka Ragn-Sells on valmis sorteeritud ja pakendatud paberi, kile või mõnda muud liiki jäätme eest kokkuostuhinda maksma.

Alates eelmise aasta septembrist HSMi pressi kasutava Magnum Medicali logistikadirektor Lauri Varandi kinnitab, et ennekõike seisneb jäätmepressi kasutegur kokkuhoius jäätmekonteinerite rendi ja tühjendamise arvel, samuti saab väärtuslikku laopinda kasulikumalt rakendada.

Magnum Medicalil tekib kuus 4-5 tonni pakendijäätmeid, mis kokkupressituna Sektole müüakse. "Teenida selle arvel ei saa, papi kokkuostuhind katab vaevu transpordikulud," tõdeb Varandi. "Kokkuhoid on võimalik just jäätmeveo arvel. Kui praegu pressime autokoorma täie pakke valmis ja seejärel tellime veo, siis varem läksid pakkekastid kõik tavalisse konteinerisse. Nüüd paneme sinna vaid olmeprahi."

Võrus tegutsev mööblitootja AS Wermo soetas HSMi pressi firmasse eelmise aasta novembrikuus, pärast seda, kui sai selgeks, et pakendite taaskasutusse suunamise kohta tuleb hakata aruandeid koostama.

Kui enne prügipressi soetamist maksis ettevõte prügiveoteenuse eest umbes 14 000 krooni kuus, siis pärast ise pakendijäätmete kokkupressimise alustamist jääb see kulutus suures osas ära ja praegu maksab Wermo Võrus jäätmekäitlusteenust osutavale Ragn-Sellsile vaid 4000-5000 krooni kuus.

Lisaks teenib Wermo umbes 2000 krooni kuus sellega, et müüb oma sorteeritud ja pallideks kokkusurutud papijäätmed Räpina paberivabrikule sekundaarseks tooraineks. Viimane maksab papipakkide eest Wermole 600 krooni tonni eest.

Lisaks pakendipapile, mida ettevõttes tekib kuus 3-3,5 tonni, pressitakse pallideks ka kile, mille sisse pakituna tuleb firmasse saematerjal, samuti lähevad pressi alla poroloonitükid, kasutatud lihvlindid, pehme pakendiplaat ja spoonijäätmed. Kilejäätmeid õnnestub kuus pressida küll vaevalt üks pallitäis, s.o 260-300 kg, muud pressjäätmed veab Wermo oma transpordiga Võrumaale Räpo prügilasse.

Wermo haldusdirektor Lembit Kukk nendib, et ega otseselt teenida jäätmete pealt ei anna, aga kulude kokkuhoid on küll tuntav ja müük Räpinasse katab ka veokulu ära. "Varem oli meil territooriumil mitmeid konteinereid, mida jäätmefirma regulaarselt tühjendas, olid nad siis täis või mitte ja arvestuslikult ladestati prügilasse 12-13 tonni jäätmeid, siis nüüd on see kogus kolm korda väiksem," iseloomustab Kukk.

"Palkasime pressi peale poole kohaga töömehe ja kuigi press on meil töös vaid paar tundi päevas, usume, et kahe ja poole aastaga on see ennast tagasi teeninud."

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 15:54
Otsi:

Ava täpsem otsing