Kaval skeem abiraha paisutamiseks

Kristina Traks 10. aprill 2006, 00:00

Mõlemad ärimehed on mitme enda firma või oma lähikondsetega seotud firma kaudu saanud eelmisel aastal Riikliku Arengukava (RAK) põllumajandustootmise investeeringutoetusi mitmel korral ning maksimumsuuruses, kuigi toetuste jagamise reeglistik on tehtud põhimõttel "igale ettevõtjale maksimaalselt 2,34 miljonit krooni aastas".

Rahvaliidu nimekirjas edukalt Salme vallavolikokku kandideerinud Prits Libliku osalusega neljale seakasvatusfirmale määras põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA) nende esitatud taotluste põhjal kokku eelmisel aastal 9,3 miljonit krooni, 2,34 miljonit krooni firma kohta.

Johannes Valgu ja tema kahe poja viis firmat said PRIA-lt nõusoleku investeeringutoetuseks kokku 9,2 miljoni krooni ulatuses. Et investeeringutoetused makstakse välja alles pärast investeeringu tegemist, siis pole kumbki ettevõte tegelikkuses praegu veel PRIA-lt miljoneid kätte saanud.

PRIA peadirektor Mati Kermas saadab teemale e-kirjaga kommentaari veel enne seda, kui seda täpsemalt küsitudki on. Kermas viitab seadustega ette nähtud 2,34 miljoni kroonisele toetuse maksimummäärale ühe taotleja kohta aastas, lisades, et see säte peaks aitama toetust saada võimalikult paljudel ettevõtjatel. "Samas tahab osa ettevõtjaid saada toetust tunduvalt suuremas summas, kui maksimummäär seda ette näeb, ja taotleb toetust läbi mitme ettevõtja (nt tütarettevõtete kaudu), kes vastavad toetuse saamise tingimustele," kirjutab Kermas. "Kehtiv seadus annab võimaluse sellisel kujul toetust taotleda."

Kermas rõhutab korduvalt, et juriidiliselt on kõik korrektne, kuid viitab asja eetilisele küljele. "Selline käitumine, mille puhul üksikud "leidlikud" ettevõtjad saavad oma mitme firma kaudu toetust mitmekordse maksimummäära ulatuses ja teised taotlejad jäävad toetuseta, on eetiliselt küsitav, kuigi seadusega kooskõlas," lisab ta.

Mingit kõrgemalt tulnud käsku nimetatud ettevõtjate firmadele kindlasti toetust anda polevat olemas. "Ma lausa väldin neid seltskonnaüritusi, kus mõni ärimees võiks tulla mulle magusat juttu ajama," ütleb Kermas.

PRIA juht kinnitab, et asutus on sellest probleemist olnud teadlik taotluste menetlemisest alates, on otsinud sellele lahendusi ja küsinud seaduse tõlgendamise osas nõu teistelt ametkondadelt, sealhulgas Euroopa Komisjonist. Viimase vastus oli, et sellised küsimused peab Eesti lahendama ise siseriiklike õigusaktidega.

Põllumajandusminister Ester Tuiksoolt polnud võimalik teemale kommentaari saada, sest ta viibis loo valmimise ajal Austrias konverentsil.

Saaremaa mõjuka ärimehe Prits Libliku seakasvatusfirmad kasutasid leidlikku viisi, kuidas ühe sigalakompleksi kordategemiseks saada toetust mitme firma kaudu.

Pealt vaadates paistab Saaremaal Valjala lähedal asuv Sakla sigalakompleks täiesti tavaline korralikult rekonstrueeritud eurosigala. Tegelikult aga asuvad ühe katuse all lausa kolme firma sigalad. Sigalakompleks kuulub Valjala Seakasvatuse OÜ-le, kes sellest ühte osa rendib OÜ-le Oss, teist osa OÜle Saare Peekon ning kolmandas tiivas tegutseb ise. Kõigi nende firmade enamusosalus kuulub samadele meestele: Prits Liblikule ja Raul Maripuule. Ja kõik need firmad saavad Sakla sigala rekonstrueerimiseks PRIA-lt investeeringutoetust 2,34 miljonit krooni firma kohta, mis on ka suurim toetuse määr ühele firmale ühe aasta jooksul.

"Jah, siin on tõesti nii, et paremal pool on üks firma, vasakul teine firma ja koridori otsas kolmas," ütleb Raul Maripuu Sakla sigala keskel koridoris seistes. "Mis siin imelikku on? Teil Äripäeva majas tegutseb ju ka palju firmasid."

Maripuu sõnul tehti selline skeem just eesmärgil, et saada võimalikult palju toetust ning teha peremehetu varana tühjalt seisnud Sakla sigala maksimaalselt efektiivseks tootmisüksuseks. "Oleksime võinud ka igale sigalale oma firma teha, kuid siis poleks me saanud ühtegi sigalat täielikult rekonstrueerida," räägib Maripuu, kes on Valjala Seakasvatuse ja Ossi nõukogu liige ning Saare Peekoni juhatuse liige. Rendilepingud sõlmiti vahetult enne toetuse taotlemist, tähtajaks on neil 15 aastat ning renditasu Oss ja Saare Peekon Valjala Seakasvatusele maksma ei peagi, neil on investeerimiskohustus.

Enne toetuse küsimist konsulteeriti Maripuu sõnutsi ka PRIAga, kust öeldud, et jah, nii saab teha küll. "Pidime ainult tõestama, et need firmad pole spetsiaalselt toetuse saamiseks tehtud, kuid seda nad ju pole," sõnab Maripuu. Kuuldes sellest, kuidas EKSEKO sisuliselt sama skeemi kasutades toetusest ilma jäi, muutub ta veidi murelikuks: "Äkki mõtleb PRIA meie puhul ka ümber. See seaks meid küll väga keerulisse olukorda."

Toetust küsis edukalt ka neljas Prits Libliku osalusega seakasvatusfirma - Ääre Seakasvatuse OÜ. Tõsi, tema saab toetust Kaali sigala rekonstrueerimiseks.

Viis eri firmat ostab seadmeid samasse tootmisse Tuntud köögiviljakasvataja Johannes Valgu ja tema poegade firmad küsisid PRIA-lt ühte tootmishoonesse mõeldud seadmete ostmiseks edukalt toetust viie firma alt.

Kokku said Valgu ja tema kahe poja 2003. aasta lõpus asutatud firmad PRIA-lt mullu jaatava vastuse 9,2 miljoni krooni toetuse saamiseks. Toetust praeguseks ajaks välja makstud veel pole, sest investeeringud pole veel tehtud. Reeglite järgi saab toetuse kätte alles pärast investeeringu tegemist.

Valk nõustub suhtlema vaid e-kirja teel ning keeldub ka kohtumisest ning oma tootmishoone, kus köögivili pestakse, puhastatakse ja pakendatakse, tutvustamisest. "Te olete ju meie juures käinud, 1998. aastal," ütleb ta. Valk kinnitab, et kõigi viie firma kavandatavate investeeringuobjektide tulevaseks asukohaks on planeeritud Laheotsa grupi Harjumaal Padise külas asuv tootmine.

"Mitme firma alt toetuse küsimise vajadus on järjekordseks näiteks investeeringutoetusteks eraldatavate vahendite ebapiisavast mahust," ütleb 2003. aastal aasta põllumeheks valitud Johannes Valk. "Meie pole küll selle teeraja esmaavastajad."

Valgu sõnul viibis PRIA poolt projektidele kinnituskirjade väljastamine, sest PRIA tegi järelepärimised nii põllumajandusministeeriumi kui ka Euroopa Komisjoni.

Rakvere Lihakombinaadi tütar EKSEKO seafarm võrdsemate hulka ei mahtunud Kui Saaremaa ärimehed saavad sama sigala renoveerimiseks mitme firma nimel raha küsida küll, siis Rakvere Lihakombinaadi tütarfirma EKSEKO vaidleb sisuliselt sama asja üle PRIAga kohtus.

Ekseko ja omakorda tema 100protsendiline tütarfirma Põlva Peekon küsisid mõlemad PRIA-lt toetust Põlvas asuva sigala rekonstrueerimiseks. Enne toetuse taotlemist jagati sigala tootmishoone kaheks, nii et üks osa kuulus Põlva Peekonile ja teine osa EKSEKO-le.

Põlva Peekon küsis ja sai 2,34 miljonit krooni sigala esimese etapi rekonstrueerimiseks, EKSEKO küsis, kuid ei saanud 2,34 miljonit krooni sigala teise etapi rekonstrueerimiseks.

"PRIA põhjendas EKSEKO taotluse tagasilükkamist sellega, et konkurentsiseaduse mõistes loetakse ema ja tütar kontserniks ning selle ettevõtted üheks ettevõtjaks," ütleb ASi EKSEKO juht Teet Soorm.

Esimese astme kohtus andis kohus õiguse PRIA-le, kuid EKSEKO on kaevanud asja edasi Tartu ringkonnakohtusse. "Kuidas saab nii olla, et Eesti omanike firmad saavad niimoodi teha, aga meie ei saa," imestab Soorm. "Meie meelest peaks seadus kehtima kõigile ühtemoodi ning oleme valmis minema kasvõi riigikohtuni välja."

PRIA nimetab Saaremaa seakasvatuste ning EKSEKO ja Põlva Peekoni juhtumite erinevuseks asjaolu, et viimaseid saab käsitleda kontsernina, kuna üks ettevõte on teise 100protsendiline tütarfirma. OÜ Oss, OÜ Saare Peekonja Valjala seakasvatuse OÜ puhul aga olevat PRIA teatel tegemist iseseisvate äriühingutega, nad ei moodusta kontserni ning neid ei saa lugeda üheks ettevõtjaks.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    24. November 2011, 15:54
    Otsi:

    Ava täpsem otsing