Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

PM: Eestis on ühisveevärgiga liitunuid Euroopa riikidest kõige vähem

10. aprill 2006, 07:48

Kui mujal Euroopas jõuab vesi kodudesse pea kõikjal ühisveevärgi kaudu, siis Eesti kodudest üle veerandi saab vett mujalt, selgus Eurostati uuringust.

Selle põhjuseks on keskkonnaministeeriumi veeosakonna juhataja Indrek Tambergi sõnul Eesti hõre asustus, mis ei võimalda enamikus külades või asulates ühisveevärki kasutada, kirjutab Postimees.

'Meil on üksteisest kaugel asetsevad külad ja talud, mis mujal Euroopas puuduvad,' märkis Tamberg. 'Kui käia näiteks Taanis, Saksamaal või Belgias, siis ei näe kuskil selliseid metsatalusid, seal koosneb terve riik asurkondadest, kus on paarsada maja koos,' lausus Tamberg.

Et ühiseks veevärgiks arvestatakse Euroopa statistikas seda, kui veevärgiga on liitunud rohkem kui 50 majapidamist, siis jääbki mulje, nagu elaks paljud Eesti elanikud ilma veevarustuseta.

Eesti linnades on Tambergi sõnul aga suurem osa majadest ühisveevärgiga ühendatud. 'Probleeme võib olla 300-400 inimesega vallakeskustes, kus võib olla veevärgiga ühendatud 60-70 protsenti,' teadis ta.

Samas on Tambergi kinnitusel Eesti kanalisatsiooni olemasolu arvestuses esiotsas. Seda kinnitab taas statistika – kui mujal riikides on kanalisatsiooni vähem, siis Eestis on see samal tasemel kui veevarustus.

'Euroopa võib kanalisatsioonisüsteeme silmas pidades jagada kaheks: Lõuna- ja Põhja-Euroopaks,' selgitas Tamberg, kelle sõnul on Lõuna-Euroopa piirkonnas suhteliselt vähe kanalisatsiooniga liitujaid. 'See on seotud sellega, et seal ei võeta joogivett põhja-, vaid pinnaveest. Kuna põhjavett ei kasutata, siis selle reostamine ei ole ka nii paha tegu,' selgitas Tamberg.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 00:00
Otsi:

Ava täpsem otsing