Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eile jõudis börsile naftafondi osak
Eile alustati American Stock Exchange'il kauplemist naftafondi osakuga. Kahjuks erineb United States Oil Fundi osak (sümbol USO) kullafondi osakust või kavandatavast hõbedafondi osakust. Nimelt ei korja selle fondiosaku ostmine turult füüsilist toornaftat vähemaks ja ei mõjuta nafta nõudlust-pakkumist.
Näiteks on kullafond kasvanud populaarsuse tagajärjel muutunud maailma suurimaks mittekeskpangast kullavarude omanikuks. Naftafondi valitseja püüab tagada nafta hinnale lähedase liikumise aga seeläbi, et ostab fondi voolava raha eest naftafutuure.
Kuna see nafta nõudlussituatsiooni ei muuda, ei oma fond ilmselt ka sarnast mõju nafta hinnale, nagu kullafondi osaku turuletulek on teinud. Kindlasti aga saab nüüd väikeinvestor või spekulant seeläbi kergemini võtta või maandada nafta hinnariski. Üks naftafondi osak võrdub ühe barreli naftaga (West Texas Intermediate light). Eile börsi avanedes maksis osak 68,30 dollarit.
Nafta hinda hakkab ilmselt hoopis enam mõjutama tulevikus USA võimalik sissetung Iraani. USA ajakirja The New Yorker uuriv ajakirjanik Seymour M. Hersh kirjutas, et USAs käib juba Iraani ründamise sõjaline planeerimine ning koha peal luureandmete kogumine võimalike sihtmärkide kindlaksmääramiseks. Kuluaarides ei välistata ka taktikalise tuumarelva kasutamist Iraani vastu.