Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Euro hilineb, mis siis?

Mart Sõrg 11. aprill 2006, 00:00

Eesti suhteliselt kõrge inflatsioonitempo, aga ka Euroopa komisjoni rahandusasjade voliniku Joaquin Almun?a näpuviibutused Brüsselist on sünnitanud spekulatsioone, et Eesti ilmselt ei saa selle aasta sügisel luba eurot ringlusse lasta. See sunnib teadlasi ja poliitikuid mõtlema selle üle, kas euro kasutuselevõtu viibimine on Eestile katastroof või mitte. Filosoofiliselt võttes on ju igal asjal nii häid kui halbu külgi.

Kui Euroopa Liit Maastrichti kriteeriumid 7. veebruaril 1992 kinnitas, siis arvestati, et ühisraha tahavad kasutusele võtta arenenud turumajandusega riigid. Nende majanduse areng ei ole enam tormiline ja hindade konvergentski on loomulikud riikidevahelised hinnasuhted paika pannud.

Euroopa Liidu uutes liikmesriikides on majandus tulenevalt varasemast režiimist ELi tasemest kaugel maas nagu ka palgad ja kaupade hinnad. See sünnitab konvergentsiprotsessid, kus majanduskasv ja inflatsioon on vanadega võrreldes oluliselt kiiremad. Kui euroalal oli 2005. aastal majanduskasv 1,7% ja inflatsioon 2,4%, siis Eestis vastavalt 9,5 ja 4,1%.

Juhin tähelepanu kahele asjaolule. Euroalal oli inflatsioonikasvu näitaja suurem kui majanduskasvu oma, Eestis vastupidi. Teiseks, euroala inflatsioon 2,4% oli kõrgem kui nende eesmärk, mis oli kuni 2%.

Meilt inflatsioonikriteeriumi tingimusteta täitmise nõudmine on kahes mõttes ebaõiglane. Esiteks on see Eesti konvergentsiprotsesse ja majanduskasvu tempot arvestades ebaloogiline nõue. Loogilisem on võrrelda Eesti inflatsioonitempot uute ELi riikide omaga.

Teiseks on euro kasutusele võtnud riikidel endil inflatsiooni ohjeldamise programmid täitmata. Muide, kõige hullem on olukord eelarvekriteeriumide täitmisega "vanakestel" - riigi võlg europiirkonnas pidevalt kasvab ja on jõudnud juba üle 70% SKPst, kuigi kriteerium on 60%.

Samuti ei täida mitmed eurot kasutavad suurriigid (Saksamaa ja Prantsusmaa) juba aastaid eelarve defitsiidi nõuet. Tuletan meelde, et Maastrichti kriteeriumide kehtestamise ajal mõeldi, et eelarve defitsiit on lubatav vaid kriisiaastatel ja tõusuperioodil peaks eelarve olema ülejäägiga. Nüüd on see kriteerium millegipärast unustatud.

Seega käitub EL meiega nagu papa, kes ise mõnusalt suitsu pahvib, aga püksirihma võtab, kui näeb, et ka poiss seda püüab teha.

On üldtunnustatud väide, et ühisraha kasutuselevõtt vähendab tehingukulusid ja muudab hinnad võrreldavamateks. Seda kinnitavad ka europiirkonnas igal aastal läbi viidud eurobaromeetri uuringud. Need kasud jäävad Eestil olemata seni, kuni meil on ringluses kroon.

Teooriast teame, et esimesena turule sisenejal on mitmed eelised. Sama on oodata ka uutest riikidest esimesena euro kasutuselevõtjatel. On üsna loogiline, et Eestiga samal ajal ERM2ga liitunud riigid Leedu ja Sloveenia võetakse euro kasutajateks juba 2007. Kujutame ette investorit, kes Eestit, Leedut ja Sloveeniat väga põhjalikult ei tunne. Kui ta kuuleb, et Eesti ei kvalifitseerunud euro kasutajaks, siis ilmselt eelistab ta investeerida kas Leetu või Sloveeniasse, sest neile on antud kõrgem kvaliteedimärk kui meile.

Oleme kogu aeg pidanud end paremaks turumajanduse juurutajaks kui lätlasi või leedukaid. Nüüd selgub, et nad tegid meile ära. See oleks eestimaalastele samasugune löök, nagu leedukatele see, kui Kalev võidaks Žalgirise.

Eesti puhul on nii riigireitingu arvutamisel kui ka intresside määramisel juba arvestatud, et Eesti aastal 2007 või hiljemalt 2008 euro kasutusele võtab. Kui asi venima jääb, vaadatakse ka need otsused ja seisukohad ilmselt üle.

Kui vaadata elanike küsitluse tulemusi, siis euro kasutuselevõttu toetab vaid 40% Eesti elanikest. Euro tuleku viibimine annaks võimaluse jätkata ja tõhustada selgitustööd, et euro pole tont, mida karta. Elanike suurim hirm on võimalik hinnatõus. Leedu eurokogemus, mida ka Eestis saab reklaamida, eeldatavasti vähendaks nii hinnatõusu kui ka teisi eurovastaste kartusi. Oletan, et aasta pärast on euroskeptitsism meil juba asendunud altpoolt tuleva survega euro kiiremini kasutusele võtta.

Kuivõrd Eestil on fikseeritud kurss euroga valuutakomitee raames, ei saa Eesti Pank eriti ka inflatsiooni ohjeldada. Inflatsiooni jõuline pidurdamine vähendaks kindlasti majanduse kasvutempot. Seega seni, kuni me pole eurot kasutusele võtnud, ei ole ettevõtjatel suurt hirmu, et keegi majandust "jahutama" kipub. ELiga liitumine on niigi asunud ettevõtlust piirama kulukate regulatsioonide, vabakaubanduslepingutest loobumise, imporditollide kehtestamise ja investeeringute maksuvabastuse tulevase kaotamisega.

Majandusteooria väidab muidugi, et vaid mõõdukas majanduskasv on jätkusuutlik. Kuivõrd need järeldused on saadud arenenud turumajandusega riike analüüsides, võib nende paikapidavuses arenguriikide, sh Eesti suhtes kahelda. Hiina oma aastaid kestnud kõrge majanduskasvuga on hea näide, et igal maal ei tähenda kiire majanduskasv veel ülekuumenemist. Vastupidi, Hiina on muutunud Euroopale tülikaks konkurendiks, kelle vastu üritatakse protektsionismiga (uus Hiina müür?) võidelda. Kas ka tulemuslikult?

Minu isiklik arvamus on, et euro tähtaegne kasutuselevõtt oleks Eestile parim, kuid lühiajalise viivituse negatiivsed ja positiivsed tagajärjed on enamvähem tasakaalus. Nii et võime Brüsselist meile tuleva eurosõnumi üsna rahulikult vastu võtta, milline see ka poleks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 15:54
Otsi:

Ava täpsem otsing