Pangad sihivad hoiustajate miljardeid

Lauri Matsulevit? 11. aprill 2006, 00:00

Murest ajendatuna püüdsid SEB Eesti Ühispanga spetsialistid eile õpetada, mis on head alternatiivid raha hoidmisele pangakontol. Edaspidi loodetakse, et kontodel jõude olev raha liigub usinamalt investeerimistoodetesse.

Eraisikute hoiuste maht oli möödunud aasta lõpus üle 34 miljardi krooni, eelmisel aastal kasvas hoiuste maht 32%. Selline raha hulk paneb fondijuhtidel ilmselgelt suu vett jooksma. "Asi on selles, et seda raha ei tarbita ka," seletas Ühispanga Fondide juhatuse liige Sven Kunsing. "Muidu nõudmiseni hoiuste maht ei kasvaks pidevalt."

Keskmiselt seisab iga inimese pangakontol 26 800 krooni. Ühispank väidab, et kui Eesti elanikud paigutaksid sellest vähemalt kolmandiku näiteks investeerimishoiusesse, siis 2005. aasta baasil teeninuks nad vähemalt 2,4 miljardit krooni. "Saamata jäänud raha on samas suurusjärgus Saaremaa silla maksumusega," võrdles panga tuletisinstrumentide müügijuht Ott Jalakas.

Nordea Panga personaalpanganduse juht Toomas Paju nentis, et arvelduskonto ei ole ratsionaalne koht raha hoidmiseks. Nordeas on arvelduskontol 2/3 inimeste rahast. Paju soovitab vaadata inimestel kõigepealt oma konto ajalugu. Kui lähiajal pole suuri väljaminekuid plaanis, võib näiteks eelmise aasta minimaalse püsijäägi kõrgemat tootlust pakkuva instrumendi alla paigutada, rääkis ta ning lisas, et fondide tootlus on ajalooliselt kindlalt üle inflatsiooni. "Kui soovitud investeerimisperioodi pikkus on selgeks tehtud, siis saab juba vastavalt riskitaluvusele valiku teha," ütles Paju.

Ka Ühispanga juhatuse esimees Mart Altvee leidis, et nõudmiseni hoiuste osakaal võiks väiksem olla. Enamiku inimeste jaoks on seni eelistatum raha säästmise valik jooksev arvelduskonto. See aga tähendab, et inimesed lasevad inflatsioonil oma raha ära süüa. Tavaliste ehk nõudmiseni hoiuste maht Eesti pankades oli eelmisel aastal 20,9 mld krooni ning see teenis inflatsioonimäärast madalamat intressi.

Altvee sõnul võiks 30% sellest rahast efektiivsemalt investeerida. "Aktiivse investeerimise aeg ei ole veel Eestisse jõudnud," nentis pankur.

Tähtajalise hoiuse intressimäär oli eelmisel aastal keskmiselt 2,32%, jäädes samuti alla inflatsioonile. Kõige usinamad säästjad on pensionärid, kelle hoiustel on 14 miljardit krooni. 10% leibkondadest eelistab aga sääste hoida kodus sularahana.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 15:54
Otsi:

Ava täpsem otsing