Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Bridž - lõputute võimaluste mäng
Oleme kõik vähemalt lapsepõlves kaarte mänginud. Ometi võib Eestis kohata sageli arvamust, et täiskasvanud inimesele pole selline tegevus enam sünnis. Küsimus ei ole mängimise kui sellise alavääristamises — näiteks golfipalli tagaajamist peetakse ka meil igati väärikaks tegevuseks. Kaardimängu kiputakse aga pidama kas primitiivseks või igavaks.
Tähtis pole mitte see, kas mängida palli, kurikate, malendite või kaartide abil. Tähtsad on reeglid. Just tänu põnevatele reeglitele on bridž kõigi kaardimängude, paljude arvates isegi kõigi mõttemängude kuningas. Ega muidu harrastaks seda mängu üle maailma rohkem kui 200 miljonit inimest. Bridž on ka sport, milles peetakse maailmameistrivõistlusi ning analoogselt malega eraldi olümpiat. Maailma tippmängijad on professionaalsed sportlased. Igal aastal antakse välja sadu bridžiõpikuid, mille abil nii harrastajad kui ka võistlusmängijad üritavad oma taset tõsta. Samuti on loodud kümneid bridžimängu arvutiprogramme ning nende vahel peetakse isegi omaette jõuproove.
Üks bridžimängu põhivõlu on pidev suhtlusolukord. Kuna nii tihi- kui ka punktiarvestus käib paari kaupa, pole siin kohta soolotsemisel. Kuigi ühe nalja kohaselt on bridžimängija geenius, kes peab mängima idioodiga paaris kahe valemängija vastu, ei vii säärane mõtlemine eduni. Hea mängija on see, kes teeb võimalikult palju oma partneriga koostööd. Kas teie ülemus on despoot? Õpetage talle bridži, äkki suudab see teda muuta!
Bridži juurde kuuluv suhtlus ei tähenda ainult paari koostööd võidu nimel. Meenutan, et mängu alustamiseks läheb vaja nelja inimest. Kas oled viimasel ajal oma kolmest noorpõlvesõbrast kaugeks jäänud? Õppige koos bridži ning te leiate endid taas ühiseid õhtuid veetmas. Bridž ei tunne vanusepiire ega sotsiaalseid lõhesid. Näiteks võitis mõne aasta eest Inglismaa karikaturniiri võistkond, mille üheks liikmeks oli 90-aastane Boris Schapiro!
Tüüpilisel Eesti klubiõhtul või nädalalõputurniiril tulevad ühte mängusaali kokku miljonär ja töötu, pensionär ja gümnasist, kalur ja professor, kusjuures keegi ei mõtle, et säärane kooslus oleks mingilgi määral imelik. Kõigil on ühine tegevus ja jututeema. Bridž ühendab.
Bridž on väga paindlik ja demokraatlik mäng. Mõnele piisab pereringis mängimisest. Kuid samuti võib algaja paar tulla ka klubiõhtule või isegi Eesti paaride meistrivõistlustele, kus ta saab mängida meie tippudega. Sama kehtib ka rahvusvahelisel tasandil - paaride EM ja MM on avatud kõigile huvilistele.
Millisel teisel spordialal on teil võimalik mängida ühel turniiril maailmameistritega? Samas ei saa ka maailmameister öelda, et ta teab mängust kõike: on lõputult tehnilisi ja psühholoogilisi nüansse, mida lihvida.
Bridž on tihivõtmismäng, mida mängitakse paar paari vastu 52-kaardise pakiga.
Mängu teeb algajale keeruliseks see, et pakkumine toimub spetsiaalses pakkumiskeeles, ning igasugune tavakeelne jutt oma kaartide kohta on reeglitega keelatud.
Sportlikus bridžis mängib üks ja sama paar sageli aastaid koos just seetõttu, et ühtlustada oma arusaama pakkumisest. Hea pakkumine on bridžis pool võitu, ennast "lõhki pakkuda" pole kasulik. Nõrkade kaartidega võib ka passida.
Mängida võib seni, kuni lusti jagub - sageli haarab seltskondlik bridž sedavõrd, et mäng kestab hommikuni.
Bridži mängiti juba esimese Eesti Vabariigi ajal. Nõukogude Liidus oli aga Eesti tõeline bridžimängijate Meka. Eestlastele kuulus lõviosa medaleid N. Liidu meistrivõistlustel.
Paraku kuulutati bridž 1973. aastal kodanlikuks spordialaks, mistõttu siinsed mängijad ei saanud käia piiri taga võistlemas ja taset tõstmas.
Eestis tegutseb 11 bridžiklubi, kus saadakse mängimiseks kokku vähemalt kord nädalas. Korraldatakse turniire ja festivale, peetakse mitmes klassis Eesti meistrivõistlusi ning selgitatakse rahvuskoondist.
Peale taasiseseisvumist on Eesti koondis osalenud mitmel bridžiolümpial ja EMil. Säravaid tiitleid pole võidetud, sest sportliku bridži kandepind on Eestis väike, ning see pole võimaldanud professionaalsete bridžimängijate tekkimist. Siiski vaatame lootusrikkalt tulevikku - lisaks kogemustega mängijatele on peale kasvanud ka põlvkond tugeva tasemega noori.