Ettevõtjad on hakanud raha vähem lugema

K-Arvutisalongi kaubamärgi all tegutsenud ASi Klisseran omanikule Lauri Liimandile tegid ettevõtte ära ostnud Säästumarketi asutajad eesotsas Indrek Prantsiga "uskumatult võimsa pakkumise", millele omanik ei suutnud vastu panna. Eesti suurim mobiilsidefirma EMT ostis populaarse suhtlusportaali rate.ee 39 miljoni krooni eest lihtsalt sellepärast, et takistada viimasel konkurendiga koostööd tegemast. Esimeses kvartalis müüdi Eestis iga päev vähemalt üks Lexus, iga kuu müüakse Eestis vähemalt üks Hummer.

Need ja veel palju muid märke viitavad sellele, et Eestis on juba liiga palju vaba raha, millest osa hakkab tasapisi rumalaks muutuma.

Raha järsk juurdevool sai stardipaugu täpselt aasta tagasi, mil tänu Hansapanga ülevõtmisele Swedbanki poolt tekkis Eesti eraisikutele ja ettevõtetele üle nelja miljardi krooni, millega paljud ei osanud esialgu midagi peale hakata. Hansapangale järgnes suurematest müükidest veel Skype, mis tõi siia pea miljard krooni. Raha tuleb nii Euroopa Liidu struktuurifondidest kui ka tugevast ekspordist. Majandus kasvab kümme protsenti aastas ning raha muudkui tuleb.

Esialgu polnud äkilise lisaraha tekkimist eriti märgata. Tundus, et suurem osa Hansapanga aktsiate müügist saadud rahast liikus vaid hoiustesse ja eluasemeturule ning mingeid erilisi liialdusi silma ei torganud. Tõsi, laiemas plaanis tähendas see, et majandusele pandi sisse kiirem käik ehk majanduskasvu kiirus muutus kahekohaliseks.

Paari viimase nädala uudised aga viitavad sellele, et seni suhteliselt konservatiivsed ettevõtjad on hakanud raha vähem lugema. See on ohtlik märk.