Teisipäev 21. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Halvad kuulujutud Grossi kohta osutusid tõeks

ÄP 13. aprill 2006, 00:00

Nüüd on see tõestatud: Oleg Gross maksab ümbrikupalka. Äripäeva ajakirjanik töötas Grossile kuuluvas firmas OG Elektra Tootmine neli päeva taignasegajana ning sai oma töötasu kätte mustalt.

Äripäev tegi ajakirjandusliku eksperimendi usus, et ümbrikupalgad on eduka majanduse üks hullemaid vaenlasi ning avalikkus peab nende maksjatest teadma.

Jutte, et Oleg Gross maksab oma töötajatele ümbrikupalka, on räägitud aastaid. Grossi firmades jääb palk maakonna keskmisele kõvasti alla ning ka otsesed konkurendid on kinnitanud, et nende palgatase on pea kaks korda kõrgem. Nii rääkis OG Elektra kauplustega Rakveres konkureeriva Krooni Selveri juhataja Marje Udras juba 2003. aasta oktoobris Äripäevale, et ümbrikupalga maksmine Grossi firmades on avalik saladus. Kuid tõestust seni polnud.

Äripäev korraldas eksperimendi usus, et kus suitsu, seal tuld. Maksuamet ei olnud selle juhtumi puhul tulemusi näidanud. Meie eesmärk ei olnud tingimata seaduserikkumist avastada, kuid kontrollimine oli meie meelest avalikes huvides. Avalik huvi põhjendab ka seda, et ajakirjanik esines tööotsija ja mitte ajakirjanikuna. Kui ta oleks öelnud, et töötab Äripäevas, jäänuks avalikkusel oluline teave saamata.

Ümbrikupalga maksjate avastamine on tähtis, sest must tööjõuturg takistab riigi konkurentsivõimet. See annab maksude mittemaksjatele ebaausa eelise ning võib sundida ka teisi ettevõtteid samale teele, sest neil on muidu raske tööjõudu leida. Tulemuseks on surnud ring, kus riigi tulud langevad. Eesti Konjunktuuriinstituudi hinnangul jäi Eesti riigil ümbrikupalkade maksmise tõttu mullu saamata 1,4 miljardit krooni.

Kuigi ümbrikupalga maksmine pole kuskil õigustatud, on Oleg Grossi juhtum seda taunimisväärsem, et tegemist on poliitiku ja avaliku elu tegelasega. Gross ei ole mitte ainult Lääne-Virumaa suurim tööandja, vaid on ka kolmel korral valitud Rakvere linna volikokku.

Ümbrikupalgad panevad ebavõrdsesse seisu ka töötajad, kes legaalset tulu deklareerimata ei saa kasutada pensionisamba eeliseid ja võtta näiteks suuremat pangalaenu. Konjunktuuriinstituudi märtsikuine ülevaade näitas, et ümbrikupalga saajatest 47% pole sellise olukorraga rahul. Sama uuring viitas siiski ka sellele, et töötajate kindlustunne on tõusnud. Oma ümbrikupalgaga rahulolematutest leidis 31%, et nad kaotaksid töö, kui nad sellega ei nõustuks; aasta varem oli see arv 55%. See näitab, et tööjõupuudus aitab kaasa ümbrikupalkade kaotamisele.

Ootamegi suuremat kodanikujulgust ka inimestelt, kellele ümbrikupalku pakutakse. Oleg Gross süüdistas ajakirjanikku kuritöös osalemises, kuna ta võttis raha ebaseaduslikult vastu. Tegelikult vabastab seadus ümbrikupalgast teatajad vastutusest. Maksuamet võiks seda avalikkusele pidevalt meelde tuletada, et kõik seda teaksid.

Lõpuks, ka ostjate suhtumine ümbrikupalkade maksjasse on kriitilisemaks muutunud. Kui 1999. aastal eelistas veel 40% inimestest soodsama hinnaga kaupa, olenemata maksude tasumisest, siis nüüd on selliste tarbijate osakaal langenud 12%-le. Seegi võiks "mustadele" palkajatele hoiatuseks olla.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 15:54
Otsi:

Ava täpsem otsing