Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Jooga - kvaliteetaeg iseendale

Rivo Sarapik 13. aprill 2006, 00:00

Kui möödunud sügisel hallist argipäevast elu esimesse joogatundi jõudsin, ei teadnud tegelikult päris täpselt, millest tund koosneb või millega ülepea end siduda plaanin.

Et õpetaja oli hindu, usaldasin teda ja ta teadmisi ega pühendanud end väga eeltöösse. Ise olin varustatud vaid hulga legendide ja kuulujuttudega stiilis: jooga on religioon ning sellega tegeledes loobud oma maistest lõbudest-harjumustest jne, mida kavatsesin kas täita või siis ümber lükata. Tegelikult oleks olnud tark veidi eeltööd teha, ent sai ka ilma hakkama.

Jooga juures on minu jaoks üks suuremaid võlusid see, et ei pea end süvitsi teemaga siduma, et tegelemise õigust nii-öelda välja teenida. Ei pea 100% oma elust sellele alale pühendama, vaid saab valida just selle nüansi, mis endale meeldib.

Nii ongi neid, kes harrastavad joogat ilusa keha saamiseks ja vormisolemiseks, kui ka neid, kes on leidnud joogas õige tee lõdvestumise ja hingerahuni. Seega, jooga võib olla elustiil, aga ei pruugi.

Praegu rahuldungi ainult füüsilise poolega ehk tunnid koosnevad kindlatest asenditest, mida teatud sagedusega sisse võetakse. Need mõjuvad paljudele lihasgruppidele ning joogatunni jooksul jõuab pea kõik enim kasutatavad lihased ja kehaosad rahulikult üle käia.

Esimestest tundidest õppisin kohe hingama. Jooga tähendab tõlkes "võtta ennast kokku ja keskenduda". See tähendab oma hinge ja keha ühendamist ning selleks keskendumiseks on oluline õige hingamine.

Hingata saab mitut moodi, on kvaliteetseid ning ebakvaliteetseid variante. Jooga suunab rahuliku ja mõtestatud hingamiseni. Viimane kandub tunnist märkamatult ka igapäevaellu üle.

Sügav, rahulik ja kvaliteetne hingamine närveldava lõõtsutamise vastu tähendab rahulikumat olekut ja meeleolu. See omakorda tähendab kainemat pilku elule. Näiteks kriisis võidab see, kes rahulikuks jääb.

Üks võimalus selleks ongi rahulikult hingata. Või vastupidi, närveldav hingamine teeb ka inimese närviliseks.

Teine tähelepanek tuli mõne aja pärast. Nimelt on asendid ja kombinatsioonid tundides läbi aja samad. Nende mõju kehale sõltub aga sellest, kui korralikult ja hoolikalt neid sisse võtta.

Oluline pole mitte ära tegemine kui fakt, vaid sisuline tegemine. Tegemise mõte: kas hästi või ei tee üldse. Maksimalistid ja pedandid suhtuvad maailma asjusse tavaliseltki nii, kuid jooga aitab seda mõtteviisi ja lähenemist ka teistel süvendada.

On ju jooga nn baasasendid ja -kombinatsioonid lihtsad ning jõukohased pea kõigile, kuid nende tegemise täiuslikkusest sõltub nende mõju. Istudagi saab ju hästi või halvasti, kvaliteetselt või ebakvaliteetselt.

Kvaliteet ongi minu jaoks see, mida jooga endas kannab. Kvaliteetne suhtumine, kvaliteetne tegutsemine. Kvaliteetaeg iseendale.

Näiteks on üks tunnist saadud lisaväärtustest aja pidurdumine. Kui pärast kiiret ja närveldavat päeva veel tunnis matile istudes peas töömõtted pendeldavad, siis tunni arenedes see lõpeb. 45 minutit hiljem kodu poole lahkudes on taas rahu maa peal ja töö kaugel hommikul. Aeg ei torma ning töö ja sellega seonduv tundub tol isiklikuks tarbeks mõeldud ajal tühine. Hüpnotiseeriva ja mediteerima suunaval muusikal ning vaikses seltskonnas, kes kõik iseendale keskenduvad, tundub patt tööasju mõelda. Oaas töökõrbes, kui piltlikult väljendada.

Olen õppinud, et teadliku lähenemisega saab oma kehale lihtsate asenditega head ja kasulikku teha. Hingamise ja asendite koostöös aga õnnestub ka mõtlemist ja üldist enesetunnet suunata.

Kas kriisis minna esimese paanikaga kaasa ja raisata aega asjatule närveldamisele või hingata sügavalt ning mõelda enne tegutsema asumist? Seda aitab jooga mõista.

Pealegi, harrastama ei pea seda vaid tunnis teistega koos. Saab kodus ka.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:38
Otsi:

Ava täpsem otsing