Uudised
12. aprill 2006 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Metallide hinnaralli paneb kulla kirkamalt särama

"Kui võrrelda nafta ja kulla hinna pariteeti, siis on ülemise piirini veel väga palju maad," ütles ASi Tavid nõukogu esimees Alar Tamming.

Aasta lõpuks on tal kulla suhtes julged ootused. "15 aasta jooksul, mil olen finantsturge jälginud, on kehtinud reegel, et kõik hinnad, olgu tegemist valuuta, nafta või kullaga, liiguvad alati kaugemale kõige optimistlikumatest prognoosidest," lausus ta. "1000 dollarit untsist tuleb kiiremini kätte, kui keegi arvata oskab."

Selle aasta lõpuks ootab Tamming kulla hinda 800 dollari ringis. Ja 1000 peaks juba järgmise aasta lõpuks kätte tulema. "Tõus võib muidugi veel kiiremaks minna, see on pigem tagasihoidlik prognoos," möönis ta.

Tammingu sõnul ostetakse Eestis kulda suhteliselt vähe. "Tuntud reegel on, et hoia 15 protsenti oma finantsvahenditest kullas, aga selle järgi toimivad inimesed võib kahe käe näppudel üles lugeda." Märtsis müüs Tavid 44 kg investeerimiskulda, veebruaris 20 kg, kuid kasv tuli suures osas Helsingi, Stockholmi ja Riia esindustest.

Lisaks futuuridele, mille puhul liikumised võivad väga äkilised olla, või füüsilisele kullale, on võimalik osta ka kullafondi (ETF) osakuid. LHV analüütik Oliver Ait leiab, et see on mõistlikum valik kui näiteks mõne kullakaevanduse aktsia. "Firmade puhul jääb alati firmarisk - isegi kui kuld käitub hästi, võib firma juhtkond mädaks osutuda."

Ralli jätkub ka värviliste metallide turul - need maksavad sel aastal keskmiselt 14 protsenti rohkem kui mullu, kirjutas uudisteagentuur Bloomberg.

Ait ütles, et suur volatiilsus on loonud üleostetud keskkonna. "Toormed ei ole alati turvaline investeering, neid võivad spekulandid samamoodi üles osta, eriti kaasaegsel finantsturul, mis on odavast rahast pungil," märkis Ait.

Investeerimispanga JPMorgan strateegid soovitavad osta vase asemel kulda, hõbedat ning plaatina, kuna pakkumise vähesus peaks väärismetallide hindu rohkem kergitama.

Pikemas plaanis usub Ait trendi jätkumisse ning ei soovita langusele panustada. Täna oleks tema sõnul ratsionaalne oodata sisenemiseks korrektsiooni. Analüütik lisas, et ajalooliselt on vask pärast uutele tasemetele jõudmist ka tugevaid korrektsioone teinud.

Maailma suurim vase, tsingi, alumiiniumi, rauamaagi ja terase tarbija on Hiina. Tema metallivajadus kasvab sedamööda, kuidas püütakse rahuldada nõudlust autode, majade ja terasetoodete järele.

Deutsche Bank näeb, et sel aastal on tonni vase keskmine hind 5423 dollarit. Eelmisel aastal oli see 3681 dollarit. Lisaks on rekordkõrguseni jõudnud tsink, mida kasutatakse peamiselt terase galvaniseerimiseks.

Tsingi hinnasiht on Saksa suurimal pangal 2793 dollarit tonn ehk kaks korda kõrgem eelmise aasta keskmisest hinnast. Sel aastal on metall tõusnud 57 protsenti.

Purustatud ja peenestatud lubjakivi ning kustutamata lupja tootev Nordkalk AS kasutab plaatinast tiiglit ehk sulatusnõu laboratooriumis lubjakivi keemilise analüüsi läbiviimisel, mille käigus tõuseb temperatuur kuni 1000 kraadini. Kuna tehas kasutab tiiglit pea iga päev, siis kestavad nad kuni kaks aastat. Siis on auk põhjas ning tiigel kõlbmatu.

"Plaatina hinnal Londoni börsil oleme ikka silma peal hoidnud, kuna selle tõus toob meile suuremaid kulusid," ütles Nordkalk ASi peatehnoloog Irja Salumets. Näiteks 2000. aasta märtsis tuli plaatinast tiigli eest välja käia 12 000 krooni. Eelmise aasta lõpus maksis see juba kaks korda rohkem ehk 23 600 krooni.

"Kuna hind sisaldab kindlasti ka mingisugust vahendustasu, siis ostame plaatinatiiglit praegu keskmiselt 1000 krooni gramm," märkis Salumets. Kasutuskõlbmatud tiiglid müüb firma edasi Eesti Proovikojale plaatinamurruna.

"Viimati saime plaatinamurru grammist 292 krooni, mis oli ka börsihind," kommenteeris Salumets. Tema sõnul saadakse proovikojale murru edasimüügiga tagasi kuni 27 protsenti alghinnast.

Autor: Lauri Matsulevit?