Omaan - avastamata pärl Araabias

Araabia poolsaare kaguotsas asuv India ookeani äärne Omaani sultanaat on pindalalt küll umbes sama suur kui Suurbritannia ja Iirimaa kokku, kuid elanike arvult on tegu üsna Eesti mõõtu maaga. Kuna suurem osa riigist on elamiskõlbmatu kõrb, jääb elanike arv vaid kahe miljoni kanti.

Omaani minekuks parim aeg on südatalvel - umbes 30kraadine õhutemperatuur ja ligi 25kraadine ookeanivee soojus on täpselt see, mida lumelägasest Eestist tulnul tarvis. Südasuvine enam kui 40kraadine kuumus olevat seevastu paljuvõitu isegi kohalikele, mis siis veel põhjamaalastest rääkida.

Ehkki Eesti Entsüklopeedia 1994. aastal ilmunud köide iseloomustab Omaani kui põllumajanduslikku maad, kus - raamatut tsiteerides - "on säilinud feodaalsuhted", üllatab teekond Dubaist Omaani pealinna Muscati kaasaegse teedevõrgu ja autopargi ning modernsete asulatega. Kui sisemaal on aeg tõesti nii mõnelgi pool peatunud, siis India ookeani äärt mööda kulgeva kiirtee ümbrus on igati moodne. Vaid kohalike elanike riietus, mošeed ja araabiakeelsed reklaamid tuletavad meelde, et sedapuhku ei ole me kuskil Hispaanias, vaid hoopis Araabia poolsaarel.

30 aastat tagasi olnud kogu Omaani peale paar-kolm keskkooli ning kõvakattega maanteede kilometraaži mõõdeti kahekohalise arvuga, tänaseks on see kõik kauge minevik. Võime ju seda kanti üleolevalt arengumaaks pidada, aga tegelikkus on selline, et sellisele arengule pole meil siin n-ö arenenud Euroopas midagi vastu panna. Uued maanteed, koolid, ülikoolid, uhked valitsusasutused ja sajad pooleli olevad ehitused - aga on ju olud ka teised. Kui labidas õiges kohas maa sisse lüüa, pritsib naftat…

Omaanis üllatab liiklus ja loogika, et lõunamaades on see meie arusaamade kohaselt hullumeelne - sealmail see küll ei kehti. Kiirused on mõõdukad - vast on siin oma roll iga paari kilomeetri tagant maanteele paigaldatud kiirusmõõtekaameratel -, liiklus äärmisel viisakas, autod puhtad ja uued (vanad müüakse Iraaki). Seega täielik kontrast võrreldes näiteks Egiptuse või Marokoga.

Erinevalt samas naabruses asuvast kosmopoliitsest Dubaist on Omaanis traditsioonid au sees. Vähemalt väliselt on suur roll ka islamil - mošeesid asub umbes sama tihedalt kui Lääne-Euroopa maanteede ääres bensiinijaamasid. Seejuures on suur osa neist mošeedest uued, mitte ehitatud aastasadade eest.

Muidugi, bensiinijaamasid on ka ja mitte vähe. Seejuures on viimasel ajal lakke roninud bensiiniliitri hind seal meie rahasse ümberarvutatult juba ligi 4 krooni. On ikka mõnel maal mured!

Pealinn Muscat jätkab üllatamist tänapäeva ja ajaloo eduka kokkusulatamisega. Mitmetasandiliste ristmikega kiirteedelt maha keerates võib valida, kas suunduda vanale idamaisele turule või teha ostud ultramodernsetes hiiglaslikes kaubanduskeskustes. Aga sõltumata sellest, kumba minna, võib olla kindel, et kohalikud on ikka samasugused - mehed valgetes, naised mustades maani ulatuvates ürpides dishdasha'des.

Veidi segadust tekitab Omaani rahasüsteem. Üks kohalik riaal võrdub ligi 35 Eesti krooniga ning jaguneb mitte sajaks, vaid hoopis tuhandeks väiksemaks ühikuks - sealmail siis baisaks. Eurooplase vaatevinklist teeb asjad segasemaks veel see, et müntidel ei kohta ühtegi meile arusaadavat tähte ega numbrit.

Omaan on siiski islamimaa ja see tähendab, et seal kehtivad reeglid, millega kaugetel külalistel tasub arvestada. Kui Taani karikatuuriskandaali ajal olid taanlaste kaubad poodidest kadunud, siis erinevalt paljudest teistest islamimaadest ei kippunud omaanlased oma meelsust vägivallaga näitama. Meie jaoks mõningase üllatusena on Omaan siiski teiste islamimaadega võrreldes äärmiselt liberaalne riik - seda tänu kohalikule islami harule ibadismile, mis on teiste usundite suhtes märgatavalt leplikum.

Autor: Tõnu Ojala