Sõudja Jüri Jaanson paneb preemiaraha ka börsile

Esialgseks investeeringuks oli 100 000 krooni, selle paigutas Jaanson Hansapanga ja Eesti Telekomi aktsiatesse ning Hansa Balti Kasvufondi.

Balti Kasvufond oli tema jaoks väga igav ja ta loobus sellest poole aasta pärast. "Just siis läks mul raha ka tippspordiks vaja," tõdes Jaanson. "Oma elu parima tootluse olengi saavutanud Hansapanga aktsiaga, tagantjärgi on kahju, et Baltika aktsiat ei ostnud," märkis ta. "Kuu ajaga 100 protsenti pole ma suutnud raha kasvatada, aga kokku olen 20-30 protsendiga plussis," ütles Jaanson.

Idee auhinnaraha investeerida sai sportlane kuue aasta eest lehti lugedes ja iseõppijana end teemaga kursis hoides. "Ma olen alati uusi asju kiiresti omaks võtnud, lisaks olen ka Äripäeva lugeja ning jutt aktsiahindade tõusust mind külmaks ei jätnud," kommenteeris Jaanson.

Otsuse üle paigutada raha Hansapanga aktsiasse on ta väga uhke, kuna raha kasvas seal kiiresti. Hansapanga aktsia kasvatas sportlase raha portfellis ligi poole võrra. Kuid aeg-ajalt tuli raha ka treeningute tarbeks välja võtta. Kokku oli Jaanson kolm aastat Hansapanga väikeomanik. "Üldiselt olengi eesmärgiks võtnud, et kui tootlus ületab 50 protsenti, võtan kasumi välja," märkis ta. Eesti Telekomi aktsia talle suurt tulu ei toonud, kuid kasumisse jäi.

Sydney auhinnarahast jagus investeerimiseks ja treeningkulude katteks kolm aastat, siis sai raha otsa. Õnneks tuli aga peale Ateena olümpia, kus Jaansonil läks veelgi paremini ning hõbedase olümpiamedali eest teenis ta juba korralikuma auhinnaraha, mis osaliselt samuti aktsiaturgudele rändas. "Täna olen suure osa oma portfellist välismaale investeerinud," kommenteeris Jaanson. Ta lisas, et teeb nüüd investeeringuid läbi kahe firma, üks kuulub vaid temale, teine on vennaga kahasse. Huvitavamatest investeeringutest märgib ta Horvaatia Zagrebi panga aktsiat, milliseid on tal 20, kuid nende väärtus kokku on 220 000 krooni. "Loodan, et Zagrebi pangast tuleb uus Hansapank," ütles Jaanson, kes nüüd räägib investeeringuid tehes läbi juba oma nõustajatega Trigon Capitalist. "Portfelli maht on liiga suureks läinud, et üksi otsustada, minu põhitegevusala on siiski tippsport," põhjendas ta.

Eesti aktsiatest võttis ta eelmise aasta lõpus väikse portsu Tallinki aktsiaid oma portfelli. "See firma on mulle siiani pettumuse valmistanud," oli ta nördinud, kuna pidi paarikümne tuhande krooni eest ostetud aktsiad enda firmast kahjumiga maha müüma. Vennaga kahasse on neil veel Tallinkit alles, aga vähe. "Vaatame, mis tulevik toob, mul on tegelikult küllaltki tugev närv ja armastan riski," möönis Jaanson. Külma närvi pole ta kaotanud ka siis, kui positsioon punases on. "Miinusesse on mul vahepeal langenud näiteks Eesti Telekomi, Tallinki ja Ericssoni aktsiad. Mullu suve lõpus oli Ericssoniga üsna nutune seis, aga eksperdid ütlesid ikka, et aktsia on väga odav ja ei olnud tahtmist müüa ka," rõõmustab ta täna, kuna Ericsson on viimasel ajal tõusma hakanud.

Soov aktsiate maailmas areneda on Jaansonil jätkuvalt olemas. "Võib-olla teen endale kunagi ka optsioonidega kauplemise selgeks, kuigi hetkel eelistan rahulikke investeeringuid," tunnistas ta.

Iirlasest sõber ja sõudja Albert Maher tuli eelmise aasta jaanuaris viieks päevaks külla. "Selle aja jooksul ostis ta minu soovitusel Pärnus ühes uues majas korteri," ütles Jaanson.

Täna on sõber üliõnnelik. "Korteri väärtus on kasvanud 45 000 euro ehk 704 000 krooni võrra," teadis Jaanson.

Nüüd jaanuaris tuli Maher uuesti koos ämma ja äiaga Pärnusse veel kaht korterit ostma. Nüüd laitis Jaanson idee maha. Üks korter on sõbral siiski veel alles. Ka Jaanson on kinnisvarasse investeerinud. "Minu kinnisvaraäri sai alguse vanavanematelt pärandiks saadud elamust Pärnus. Mul on maja, kus on 11 korterit," märkis mees.

Suurimad ootused on Jüri Jaansonil koos teiste sõudjatega 2008. aasta Pekingi olümpiamängudel. Sinna minnakse olümpiakulda püüdma. "Ainult üks medal, see kuldne, on põhjus, miks ma tippsporti edasi teen," tunnistas Jaanson. Tema sõnul ollakse Pekingis uues kvaliteedis kõvad tegijad. Potentsiaal on Eesti neljapaadimeestel - temal, Andrei Jämsal, Tõnu Endreksonil ja Leonid Gulovil - olemas. Küsimus on Jaansoni sõnul vaid selles, kuidas suudetakse seda rakendada.