Ümbrikupalk Grossi juurest

Ralf-Martin Soe 13. aprill 2006, 00:00

Ajakirjandusliku eksperimendi korras töötasin neli päeva Lääne-Viru ettevõtja Oleg Grossi firmas, kus mulle maksti ümbrikupalka ja pidin sõtkuma taina sisse tähtaja ületanud margariini.

Ümbrikupalga maksmise kahtlused on Oleg Grossi saatnud juba aastaid, kuid ei maksuamet ega ajakirjandus polnud suutnud seda siiani tõestada. Kogu loole lisab värvi asjaolu, et tegu pole väikese mõnemehefirmaga. Grossi firmades on praeguseks juba rohkem kui tuhat töötajat. Mina leidsin töökoha Grossile kuuluva ajalehe Kuulutaja tööpakkumise kaudu. Sain tööle ühte Grossi suuremasse firmasse - OG Elektra Tootmise pagaritsehhi tainasegaja kohale.

Minu jaoks võõrasse linna jõudes tuleb hommikul kell 7.45 leida OG Elektra buss Pihlaka kohviku vastas asuvat parklast. Buss on nii täis, et viimasest peatusest sisenejad peavad püsti seisma. Mu südamelöökide arv minutis ületab kindlasti töötajate arvu bussis - ees on adrenaliinitaset tõstev eksperiment.

Jõuan ühe töötaja õpetusel pagaritsehhi kontorisse, kus mind pannakse midagi täpsustamata ootama. Ajaviiteks loen laual lebavat Kuulutajat. Paarikümne minuti pärast jõuab kohale juhataja Tiina, kes ei tutvusta ennast. Kinnituse Tiina nime ja juhatajaks olemise kohta saan hiljem kaastöötajalt. Tiina perekonnanimi on mulle siiani teadmata ning kodulehe www.ogelektra.ee järgi juhatab pagaritsehhi Antonina Vodja.

Tiina tutvustab mulle meeste garderoobi ja annab töötamiseks nööpideta, mitte kõige hoolsamini pestud valge jaki. Garderoobist väljudes läbin tsehhi kiirekskursiooni: tutvun pakkijate, pagari ja tainategijaga. Oodates pingsalt tervisekontrolli ja töölepingu sõlmimist, lähme Tiinaga kontorisse tooma mütsi, mis on juuste kinni hoidmiseks kohustuslik. Juhataja kirjutab mu nime üles ning tahab kohe tööle saata.

Otsustan ise palgatingimuste kohta küsida - katkend alljärgnevast vestlusest on lindilt sõna-sõnalt maha kirjutatud.

Aga kuidas see tasustamine muidu käib? Kuidas see hakkab välja nägema?

Kuidas?

Tasustamine!

Tasustamine? Tasustamine on käibe järgi. Iga kuu on meil oma käive.

Mhmh.

/…………………../

Tainategijal on, noh, kui ta nüüd õpib ilusti ja korralikult teeb ja ajaliselt jõuab õigeks ajaks kõik tehtud, on meil siis keskelt tunniarvestusena välja lüües, mis me võtsime välja, tuleb 40 kuni isegi, väga tublidel, 42 tunniindeksiks.

Aga sellelt midagi maha ei lähe või?

Seal on nüüd niimoodi välja arveldatud palk [tasase häälega. - toim.]. Siis meil on nüüd niimoodi, et osaliselt läheb meil panka, kui oled vormistatud.

Mhmh-mhmh.

Kui ei ole, ei lähe mitte midagi maha [kõrgenenud rõhutava hääletooniga - toim.].

Mhmh.

Kui vormistad ära, siis osaliselt läheb panka ja sealt pangaarvelt siis läheb, nagu ikka, need tulumaks ja see läheb minema. See ei ole täissumma. Meil on praegu veel niimoodi, et osa summast läheb.

Okei. Kas ma mingit lepingut ei pea sõlmima või?

Praegu moment ei pea, et vaata, kuidas sulle meeldib ja kuidas sina meile sobid ja kui asi hakkab jooksma, siis teeme, vormistame su ära, kui sa oled huvitatud.

Siis osaliselt läheb panka ja osaliselt ...

Jah. Jah.

Alustan tööd õpipoisina lonkava kolleegi juures, kes ei taha arsti juurde pöörduda ega haiguslehte võtta, kuna niimoodi saaks vähe raha. Saan teada, et eelmisest kolmest õpilasest üks ei taha enam tööle ilmuda, teine lasi varvast esimesel iseseisval tööpäeval ning kolmandal juhtus taignasegajas käega õnnetus.

Esimeseks töökohustuseks on 400 vormileiva taina ümbertõstmine masinasse, mis tükeldab leivad õige kaalu ja suuruse järgi. Sama masinaga jaotatakse jõuluajal portsjonitesse piparkoogitaigen. Tunnen, et töö võib siiski konti murda. Järgmise laari jaoks tainast ette vedades kerkib see üle, kuid kokkuhoiu mõttes läheb see põrandalt tagasi muu taina hulka.

Lõuna ajal elan koos teistega läbi kontrollihirmu. "Kontroll on majas," karjub keegi kõvasti üle kogu tsehhi. Ülejäänud töö jääb seisma - töölised hakkavad küürima, mina tõstan jahukotte põrandalt alustele. Kas kontroll ka tegelikult majja jõudis, jääb selgusetuks.

Õhtupoolel saab margariin otsa ning 27. märtsil toodetud karaski ja sibulakõrsiku tainasse läheb ootamatult 13.03.2006 aegumistähtajaga Delma margariin. Teatan ühele töölisele realiseerimistähtaja, kes selgitab, et margariin tuleb nagunii ära kasutada. Kartuses liigse tähelepanelikkuse pärast vahele jääda, olen just mina aegunud margariini tainasse panijaks.

Töö lõpeb kell pool viis päeval teadmisega, et tagasi tuleb olla kell pool viis hommikul.

Hirmust sisse magada olen üleval enne kella 03.30st äratust. Riskin tööle minna taksoga, kuna muidu peaks ärkama enne kolme ja jalutama pool tundi äärelinnast kesklinna, et jõuda 04.15 bussile.

Mõtlen siiski, et peaks järgmisel päeval bussiga minema: tundub kahtlane sõita taksoga tööle. Poole viieks olen tööpostil, mis asub Rakverest paar kilomeetrit väljas Lepnal.

Hommikune trenn tuua tonn jahu ning see 50kilostes kottides ära kasutada on vaid osa tööst.

Meie meeskonnas on täna rohkem naisi - eilse kahe asemel neli. Seetõttu lõpeb päev mõistlikul kellaajal poole kahest. Varajase lõpetamise tõttu saan tunni võrra teha ka jooksupoisitööd - tellitud kaubale pole kedagi teist järele saata. Hoonest väljudes kontrollitakse, et pagaritooteid põues ei oleks. Päeva lõpuks olen surmväsinud.

Hommikune ärkamine ei tundu õhtul valges magama jäämise kõrval kuigi ekstreemne tegu.

Ärkan õudse seljavaluga. Ei jõua kohvi juua, kuna tunnen vajadust hommikuvõimlemise järele. Tööle asudes õnnestub mul töölistega puhkeruumis (mis oli välja kasvanud suitsunurgaks) juttu rääkida.

Alljärgnev vestlus on teiste osaliste teadmata lindistatud. Kuna Äripäev ei soovi oma eksperimendiga kuidagi kahjustada Grossi töötajaid, jätame nimed enda teada.

Aga kuidas selle palgaga on? Selles mõttes, et seda maksab siis Tiina, jah?

Töötaja A: See kontoris makstakse.

Töötaja B: Jah, kontorist, jah, makstakse, aga panka läheb ikka ka.

Mingi osa, jah? Mis osa siis?

B: No ma ei tea.

A: See on nii suhteline, et ...

B: Sellest keegi midagi ei räägi ja sellest teada keegi ei saa peale iseenda.

C: 18ga arvestatakse, mis panka läheb.

D: Normtunnid.

D: Kellel kuidas läheb.

18 krooni tund, jah?

A: See on nagu ametlik.

See on kõikidel siis siin või?

B: Ei, igalühel erinev.

C: Ei, igalühel on sama.

/…………./

Ja õpilasele on siis?

A: Ei tea.

B: Ei, tal õpilast vist ei olegi /.../

A: Vaatab, kuidas silmad on.

B: Ta ei maksa kellelegi halvasti. Ta ikka tahab, et tööline ikka jääks.

Aga kas see palk on siis nagu kõrgem kui mujal Rakveres?

B: No vot ei tea, ei ole mujal olnud.

A: Ei oska öeldagi nii jah.

40 krooni tund? Ma ei tea, tundub suhteliselt normaalne.

A: Jah

B: Siin üks taignategija ajas 300 tundi välja.

Päeva muudab produktiivseks kokkulepe juhatajaga Tallinnas ärakäimise asjus - teadmine, et homme on viimane päev töötada tainategijana.

Räägime veel kord palga kättesaamisest.

Kas ma selle raha saan siis nagu kümnendal jah?

Tiina: Võib-olla enne kümnendat juba. Sa võid meile helistada. Sul ju number on, helistasid meile, et võib-olla saame varem palgad valmis. See ei sõltu ainult meist. Meie teeme ruttu- ruttu ära ja siis me anname nagu üle suurde raamatupidamisse, siis juhatuse liikmed ja kes kõik meie palgad ümber vaatavad ja üle vaatavad ja alles siis saame palgad kätte. Mõnikord nad vaatavad väga ruttu, teinekord vaatavad kauem aega. Et see oleneb sellest. Et võta ühendust siis.

Jah.

Äraminekust on hea meel teada, sest töömehed plaanivad reedel tsehhi põrandat lakkida. Kuidagi kannatan veel põrandavahetamisega kaasneva müra ja sodi välja, kuid sissehingatavate kemikaalide võimalikkust mitte.

Lisan vestluse töökaaslastega eesootavast lakkimisest.

Aga kas toota saab, kui nad lakivad?

A: See ei haise nii väga

B: Jah, ega ta ei haise küll, aga …

No sealt ikka mingid kemikaalid ja asjad võivad tulla või?

B: Jah, kes meie käest küsib.

A: Jah.

A: Siiani pole saial küll mingit maitset olnud.

Enne on ka tehtud seda?

A: Siin on pool põrandat ära lakitud.

Kolmanda päeva lõpus tunnen end erakordselt halvasti: pea valutab, vererõhk on kõrge - nuuskan verd. Lisaks on kerge nohu ja köha, kuid toiduainetetööstuses ei häiri see kedagi.

Mõtlen, et oleks võimalik tekitada epideemia - keegi ei kontrollinud mu nime, ma ei kirjutanud mitte kuhugi alla ega andnud aru tervise kohta.

Telefonikõne peale saan teada, et palgad on enneaegselt juhatuse poolt kinnitatud. Lähen Rakverre teenistusele järele.

Tsehhi jõudes küsin ühelt töötajalt, kust ma palka võiksin saada. Ta juhatab mind kontorisse töötaja E juurde (arvatavasti raamatupidaja).

Seifist tuuakse kaustik, kus minu jaoks on tehtud leht palga väljamaksmise kohta. E teeb koopia mu ID-kaardist.

Saan kätte 925 krooni lubadusega, et edaspidine tasu nii väikseks ei jää.

Arvutan mõttes tunnipalgaks 25 krooni. Küsin, kas sellelt makse ei lähe maha. Vastuseks saan "Ei".

Grossi ettevõttelt saadud 925 krooni annetasin 11. aprillil Tallinna Lastehaigla Toetusfondi.

Maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja Egon Veermäe ei saa tulenevalt maksuseadusest midagi konkreetselt Oleg Grossi isikuga seotud ettevõtete kohta kommenteerida, küll aga rääkis ta siinkohal loo ajast, mil töötas veel piirkondlikus maksukeskuses. "Üks restoranipidaja käis minu juures ja ütles, et töötajad lähevad kõrvalolevasse restorani, kuna seal makstakse rohkem ja ümbrikus. Ma ütlesin, et ma ei saa talle midagi lubada, ma ei saa talle midagi rääkida ettevõtte kontrolli võtmisest või mittevõtmisest. Tänaseks on olukord selline, et kõrvalrestoran maksab ausalt makse ja nad on võrdsetes konkurentsitingimustes."

Veermäe kinnitab, et kui keegi nende poole pöördub ja räägib ettevõttes ümbrikupalga maksmisest, siis on see tugevaks indikaatoriks firma kontrolli alla sattumiseks. "Ümbrikupalga maksmine ei ole ühiskonnas normaalne nähtus. Me kõik maksame makse, miks peab keegi olema paremas positsioonis," ütles Veermäe.

"Kui me räägime mingist ettevõttest, kus on tuhat töötajat, ja ta maksab ümbrikupalka, siis tähendab see kindlasti midagi olulist, see tähendab ka riigieelarvest suuri summasid," kommenteeris Veermäe. Tema sõnul on nende mõjutamine väga oluline. Eesti trend liigub osakonna juhataja sõnul sinnapoole, et ühiskond taunib järjest enam ümbrikupalga maksjaid. "Tulevikus võib juba nii olla, et ettevõtjad ei taha ümbrikupalga maksjat enam äripartneriks," rääkis Veermäe.

Veermäe sõnul sõltub karistus ettevõtjale maksudena laekumata jäänud summast: kui see jääb alla poole miljoni, siis on trahv firmale kuni 50 000 krooni ja juhatuse liikmetele kuni 18 000 krooni. "Kui me räägime juba maksusummast üle poole miljoni, siis räägime juba kuriteost. Siis ei saa enam väärteo korras karistada. Seal on siis vabadusekaotus kuni kolm aastat," ütles Veermäe.

Oleg Gross, kes viibib intervjuu ajal Tais, kinnitab ärritunult, et tema ei maksa kellelegi ümbrikupalka, ning ähvardab Äripäeva kohtuga.

Lugu on selline, et mina käisin Teie firmas tööl tainategijana ning sain ümbrikupalka. Kas Teil oleks võimalik kokku saada ja kommenteerida seda?

Misasja kommenteerida?

Miks Te maksate ümbrikupalka?

No see ei ole õige jutt. Ma arvan, et see võib olla, ma ei tea, kes see sulle andnud on. Mina ei ole küll ümbrikupalka kellelegi maksnud. See on vale jutt.

Nojah, Teie firma.

Kes Teile maksis? Eks küsige selle käest, kes Teile maksis. Kes Teile maksis, kuidas Te võtsite vastu? See on kuritegu, kui Te võtsite raha vastu. Seda küll teha ei tohi.

/…/ Minule maksis pagaritsehhi raamatupidaja. Eelnevalt oli juhatus need palgad kinnitanud ka. Nii et Te peaksite kursis olema.

Ei, see jutt ei ole õige. Te oleks pidanud siis kohe tulema, siis kui Te tööl olite. Miks Te ei tulnud minu juurde ja miks Te üldse läbi telefoni räägite?

Aga see just äsja juhtus. /…/ See juhtus umbes pool tundi tagasi. /.../

Ja olete meil taignavedaja?

Ma olin. Neli päeva töötasin ja sain ümbrikupalka.

Noo, aa kas Te seda saite? Miks Te arvate, et ümbrikupalka, ega siis ... Alles kuu aja pärast Te saate seda öelda, et kas see ümbrikus oli see palk või mitte, ega praegu … Maksud makstakse pärast kahekümnendat. Ma ei usu. Vaadake, mingi segadus peab olema. /…/

See ei ole võimalik. Meil on üle tuhande töötaja. Kuidas Te niimoodi saite raha saada? See on lihtsalt läbi kandmata või kellegi teise arvelt, kui Te neli päeva vahetasite, kellegi teise päevi tegite.

Ei, mina olin enda nimel tööl. Ma olen graafikus sees ning minu kohta on raamatupidaja võtnud ka oma lehe ning selles mõttes, et ma ei olnud kellegi teise eest tööl.

[lühike paus]

Nojah, teate ma tulen tagasi. Ma olen nädala pärast kodus, siis võib seda vaadata, kontrollida. Niimoodi see ei ole võimalik. See on firma käest varastamine, see ei ole võimalik. /…/

Nii et kui Te saate selle kirja, siis tuleb kindlasti kohtulugu. Sellisel juhul olete Te midagi marineerinud minu selja taga. /…/

Kas mina olen esimene juhtum Teie teada, kes on saanud Teie firmas ümbrikupalka?

Loomulikult on see esimene juhtum. See ei ole üldse ümbrikupalk. See on ... Ümbrikupalka ei saa keegi meil maksta. /…/

Te olete kaasosaline. Te võtsite raha vastu niimoodi, et see ei ole seaduslikult võetud. /…/

See on minu riisumine. Minu firma riisumine, mis võrdub minu riisumisega. /…/

Tehing on selles, et kui Te oma dokumente ei andnud, ei saanudki keegi teid tööle vormistada. Te lähete tööle neljaks päevaks, kui Te ei ole oma dokumente andnud. Järelikult on keegi Teile omast taskust, järelikult on see inimene, võib-olla ta maksis Teile oma taskust. /…/

Keegi ei küsinudki minult dokumente. Aga fakt on see, see vormistamine vormistamiseks, aga nelja päeva eest ma sain ümbrikupalka.

See ei ole mingi fakt, et Te saite ümbrikupalka. Te võisite mingit palka saada, aga mitte ümbrikupalka. /.../

Härra Gross, kõik numbrid on aastaid näidanud, et see ei ole võimalik, et suur osa töölistest on tööl miinimumpalgaga võrreldes ülejäänud palgatingimustega Rakveres ja mujal.

Mis Te räägite, meil on keskmine palk 5500 krooni Elektra töötajatel. Nüüd Teie tulete rääkima, et meie palgad on madalad. /…/

Kui teil seal on mingisugune kaust kellegi inimese käes, et keegi ei ole midagi maksnud, see ei ole ikka palgamaksmine. Te ei saa midagi väita, niisugust asja tuleb kontrollida, kas selle summa pealt on maksud makstud või ei ole.

Kas Te kavatsete minu eest tagantjärele maksud ära maksta?

[lühike paus]

Ma ei kuule, mida Te ütlesite.

Kas Te kavatsete minu eest tagantjärele maksud ära maksta?

Mina ei kavatse mitte midagi, ma ei ole firma juhatuse liige, ma olen selle omanik. Kindlasti ma kujutan ette, et kui Teile palka maksti, siis on need maksud makstud. Kui Te kelleltki olite võlgu võtnud või mingid muud rahad olid, siis ma ei tea. Kui Te saite palgaraha, kui Teile maksti, siis on maksud kindlasti makstud. Me maksame 16 miljoni eest makse. Kui see oli palgaraha, siis on maksud kindlasti makstud. Teisiti ei ole see võimalik. Teisiti on keegi varastanud firmalt raha. /…/

Te olete täiesti mingil valel teel. Tahate midagi kompromiteerida, aga arvestage, et see asi läheb kindlasti kohtusse.

Ärimees Oleg Grossi maailma naba asub Rakverest paari kilomeetri kaugusel. Just sealt, jõekesest paisutatud tehisjärve kaldal asuvast majamürakast, ta oma impeeriumi käsutabki.

Gross ise väidab oma kodulehel, et on oma kauplused rajanud teatud tegevusraadiuses, mis ulatub maksimaalselt 120 kilomeetri kaugusele Rakverest. Seni valdavalt Ida- ja Lääne-Virumaal ning Harjumaal ja Tallinnas tegutsenud Gross laiendab sel aastal oma kauplusteketti Jõgeva- ja Järvamaale. Järvamaal peaks avatama kaks kauplust, üks Paides ja teine Türil. Märtsis ostis Gross Jõgeval ära endise Kajaka kaupluse. Maikuus läheb lahti uue, 3000ruutmeetrise pinnaga kaubanduskeskuse ehitus Tallinnasse Lasnamäele. Selle aasta lõpus või uue aasta alguses peaks uue kaupluse saama ka Väike-Maarja.

Tänavu loodab Gross oma kauplustelt juba miljardilist käivet.

Gross on tõestanud, et miljonäride esiritta saamiseks ei pea tingimata pealinnas tegutsema, ehkki viimastel aastatel on ta ka Tallinnas oma tegevust aina laiendanud. Viimases Äripäeva rikaste TOPis on Gross 240 miljoni krooniga 64. kohal, temast vaid koht eespool on teinegi tuntud toiduainetööstur Oliver Kruuda.

Gross on mees, kes näeb väikeste asjade taga suuri. Näiteks tõestas Gross, et maja suure järve äärde ehitamiseks ei pea järve olemaski olema, piisab jõekesest ja maaparandusharidusest, sest piltlikult öeldes saab ju jõe järveks ümber ehitada. Täpselt nii Gross tegigi.

Nüüd elabki endine maadleja (meistersportlane) kunstjärve kaldale rajatud villas. Majas, mis läks maksma vähemalt 40 miljonit krooni, on ainuüksi elutoas kaks basseini ning kolme meetri sügavusse basseini võib hüpata ka teisel korrusel asuvast piljarditoast.

Üksinda tegutsejana saab ta endale lubada luksust kanda eramu rajamiseks investeeritud kümned miljonid kroonid firma kuludesse. Sestap ongi Grossi elamine ametlikes paberites kirjas äriühingu esindushoonena. Ka Grossi käsutada olev Hummer on ajakirjanduse andmetel firma juhatuse sõiduvahendina kirjas.

"Mersu džiip on selle kõrval konn," ütles Gross kaks ja pool aastat tagasi Rakvere kesklinnas Hummerist välja astudes Virumaa Teatajale.

"Uskuge või mitte, aga Hummeri ostu taga polnud üldse mina. Läbi viie aasta on OG Elektral alati üks džiip olnud. Aga et meid tunnistati Äripäeva TOPis parimaks ja Hummereid oli Tallinnas just saada, siis tegi juhatus sellise otsuse," rääkis ärimees toona.

"Gross pole edev. Pealegi pole see üldse nii kallis auto, olen sõitnud ka kallimatega. Aga meie ettevõtluses on palju põllumajandusega pistmist, töötajatel on vaja liikuda. Asi on edevusest kaugel," ütles Gross kohalikule ajalehele, lisades, et Hummeriga hakkavad sõitma OG Elektra juhatuse liikmed. Autoregistrikeskuse andmetel oli tol hetkel Eestis arvele võetud üldse kokku 15 Hummerit.

Samas on Grossi ettevõtmisi alati varjutanud jutud ümbrikupalga maksmisest. Seda, et ta oma töölistele eriti suurt palka ei maksa, kinnitavad ka tema ettevõtete majandusaastaaruanded, näiteks 2004. aastal teenisid Grossi impeeriumi 936 töölist keskeltläbi kolme tuhande kroonist brutopalka, ASi OG Elektra kolm juhatuse liiget said igaüks ligi 6000 ja üks nõukogu liige peaaegu 14 000 krooni kuus.

Eelmisel aastal palgad veidi kerkisid, OG Elektra 865 töötajat said mullu keskmiselt 3958kroonist brutopalka. Ettevõtte kolme juhatuse liikme sissetulekud kasvasid aga 10 000 ja nõukogu liikme oma 20 000 kroonini kuus.

"Need ümbrikupalga jutud pärinevad vanast ajast, kui ma ei teadnud ettevõtlusest veel midagi, ning ei vasta praegu enam tõele," lausus Gross aasta eest Postimehele. "Kuidas te kujutate ette karistamatut ümbrikupalkade maksmist 1200 töötajaga ettevõttes - see pole lihtsalt võimalik."

Samas artiklis märkis Gross, et tema esimeses kaupluses polnud muud raamatupidamist kui peremehe poolt üle loetud sularaha ning töö ja kauba eest maksti ilma pabereid vormistamata.

Kolm aastat tagasi elas Gross läbi suure õnnetuse: 12. mail 2003 toimus ASi OG Elektra hoonete kompleksis Tobia külas tulekahju, tules said kannatada laohooned ja büroohoone. Kuigi Gross hindas põlengu järgselt kahjusummaks 30 kuni 60 miljonit krooni, kanti majandusaasta aruande kohaselt põlengu tõttu erakorralistesse kuludesse 10,1 miljonit krooni. 2003. aasta juuni lõpus ütles õnnetusest toibuv Gross Äripäevale, et tootmishooneid ta kindlustada ei kavatse.

"Mul on oma firmasisene kindlustus, kui midagi juhtub, maksan kahju ise kinni selle raha arvel, mida muidu kindlustusele maksaksin," ütles Gross.

Rahvamees Gross on kätt proovinud ka poliitikuna, näiteks kogus ta 1999. aastal Riigikogu valimistel Mõõdukate nimekirjale 2821 häält, tulemus jäi alla vaid Edgar Savisaarele. 2003. aastal tõi juba Keskerakonna nimekirjas kandideeriv Gross Savisaare nimekirjale Virumaalt 1627 häält.

Rakvere linna volikokku on Gross valituks osutunud kolmel korral - 1993. aastal 221 häälega, 1996. aastal 1212 häälega ja 1999. aastal 656 häälega.

Postimehe andmetel on Gross oma impeeriumi ainuomanik, kes määrab võtmekohtadele sugulasi ja sõpru ning unistab valitsuskepi üleandmisest poeg Georgile.

Kuid sarvede mahajooksmise eas Georg on mitu aastat järjest pakkunud isale peavalu ja ajakirjandusele kõneainet tormamisega ühest skandaalist teise, peamiselt purjuspäi autoroolis kihutades.

"Minul tuli mõistus pähe, kui sain 30," tõdes Gross aastataguses Postimehe artiklis. "Samas annab 53aastane Gross seenior aru, et toimub võidujooks ajaga. Kas poeg omandab loodetud väe, enne kui isal jõud otsa lõppeb?" küsis Postimees pateetiliselt.

OG Elektra juhatuse esimehe Tarmo Terava eile saadetud vastulause, avaldatud muutmata kujul

Juhul kui Te kinnitate, et Ralf-Martin Soe tõepoolest lindistas töötajatega toimunud vestlusi ja selline fakt kajastatakse ka Teie poolt avaldatud artiklis, siis on AS OG Elektra Tootmine kohustatud esitama Ida Politseiprefektuurile kuriteo teate kriminaalmenetluse alustamiseks Ralf-Martin Soe suhtes, kuna tema käitumises esinevad KarS N 137 lg 1 ettenähtud kuriteo tunnused. ASi OG Elektra Tootmine sellekohast seisukohta kinnitab ka Riigikohtu lahend nr 3-1-1-124-04.

ASis OG Elektra Tootmine toimub töötasude arvestamine ja maksmine vastavalt seadusandja poolt kehtestatud nõuetele. Kuna Ralf Martin Soe soovis tööle asuda ASi OG Elektra Tootmine, siis ta ka tööle lubati. Ralf-Martin Soe töötas ASi OG Elektra Tootmine kondiitritsehhis taignasegajana ajavahemikus 27.03-30.03.2006. a. Vastavalt kokkuleppele tööandjaga, oli tal puhkeaeg 31.03.2006. a kuni 09.04.2006. a. Alates 10.04.2006. a pidi Ralf-Martin Soe uuesti tööle asuma. 07.04.2006. a pöördus Ralf-Martin Soe tööandja poole ja viimane arvestas ja maksis talle välja töötasu töötatud aja eest.

Töötasu oli koos maksudega arvestatud 1233 krooni, millisest summast kuulus väljamaksmisele 925 krooni. Töötasu summas 925 krooni kättesaamise kohta andis Ralf-Martin Soe allkirja palgalehele. Nimetatud palgaleht on ASis OG Elektra Tootmine. AS OG Elektra Tootmine on valmis nimetatud palgalehe avalikustama, kui töötaja sellega nõustub. Sularahas väljamakse tegemine toimus töötaja initsiatiivil. Vaatamata sellele, et AS OG Elektra Tootmine kannab töötajate töötasud üle nende arveldusarvetele, nõustus AS OG Elektra Tootmine käesoleval juhul töötasu sularahas väljamaksmisega.

Ralf-Martin Soe töötasult kinnipeetud ja arvestatud maksud maksab tööandja riigile vastavalt seadusele töötasu väljamaksmisele järgneval kuul. Palgalipikud väljastatakse töötajatele töölepingujärgselt 10. kuupäeval.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 15:54
Otsi:

Ava täpsem otsing