Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Uus näitus Eesti Ringhäälingumuuseumis
Tehnika- ja ajaloohuvilised, kel lähiajal kevadpealinna Türile asja, võiksid läbi astuda Eesti Ringhäälingumuuseumist, kus hiljuti avanes väljapanek "Kaheksakümmend + X raadiot".
Rahvusringhäälingu 80. aastapäeva tähistamiseks kavandatud näitusel eksponeerib muuseum esmakordselt kõiki muuseumi raadiokogus säilitatavaid Eestis valmistatud raadiovastuvõtjaid, mida praeguse seisuga on kokku 82.
Esimesed sammud kodumaise raadiotööstuse loomisel tehti ajal, mil ringhäälinguhuvilised eesotsas riigi raadiojaamade ülema Ernst Laurmanniga korraldasid Haapsalus esimesi saatekatseid. Nimelt asutati Tartu Telefonivabrikus juba 1924. a raadioosakond, kus raadiovastuvõtjaid hakati valmistama firmalt "Telefunken" ostetud litsentsi alusel.
Kodumaise raadiotööstuse kõrgaeg oli 1930. aastate teine pool, mil vastuvõtjaid valmistasid Tartu Telefonivabrik, Raadio-Elektrotehnika Tehas (RET), Are, Ülo, Standard-Raadio jpt. Väga populaarne oli sel ajal ka vastuvõtjate kodune ehitamine, milleks avaldati ajakirjades lihtsaid jooniseid ja kauplustes pakutavate raadioosade hinnakirju.
Eesti Ringhäälingumuuseumi raadiokogu komplekteerimist alustati 1999. aasta novembris. Kogule aitasid aluse panna kõik need inimesed, kes ajakirjanduses avaldatud üleskutsele reageerisid ja muuseumile oma säilinud raadiovastuvõtjaid kinkisid.
2000. aastal andis oma raadiovastuvõtjate kogu Ringhäälingumuuseumile üle Energeetikamuuseum, pidevalt on kogu kingetega täiendanud muuseumikülastajad.