Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Äripartner Indias - uus väljakutse
"Hiinat on kõik uurinud, India on kuidagi kõrvale jäänud," tunnistas madratsitootja Tarmel Furniture OÜ juhatuse esimees Aare Paloots, kes plaanib seminaril kuuldu jätkuks uurida Indiast terastraadi ja kanga importimise võimalust. "Seni ei ole ma messidel India stendidele isegi tähelepanu pööranud."
Pakendikeskuse ASi juht Lauri Maaring aga kompab Indiat kui võimalikku alternatiivi Hiinale, mille suhtes on risk, et Euroopa Liit võib pakendimaterjalidele ja kiledele kehtestada dumpinguvastased tollid või muud tõkked.
1991. aastast, mil India valitsus võttis kursi reformidele ja majanduse avamisele, on riigi majandus kasvanud kuue ning viimasel kahel aastal 8% tempos. Põllumajanduse osakaal on järjest vähenenud ning ¾ SKPst annavad praegu tööstus ja teenused. Ostujõu pariteedi järgi on India suuruselt neljas majandus maailmas, rõhutas India suursaadik Eestis Pradeep Singh.
Traditsiooniliselt vaese riigi imagoga Indias on ülirikkaid rohkem kui Rootsis elanikke ning tarbimisjõuline keskklass üks suuremaid maailmas. Ka India enda firmad laienevad välismaale - Suurbritannias on India üks suuremaid välisinvestoreid.
Hiinaga võrreldes ei panusta India mitte odavale masstootmise, vaid kõrgtehnoloogilisele sektorile. Igal aastal lõpetab ülikooli 50 000 IT-spetsialisti ning 360 000 inseneri.
Äritegemine on keeruline ning üksi enda peale lootma jäädes, nagu soomlastele ja eestlastele omane, on läbikukkumise oht väga suur, hoiatas pikka aega Soomes elanud Tampere Aasia äriakadeemia direktor Najmal Hasan.
1,5 aastat tagasi loodud akadeemia jagab teadmisi Aasia ettevõtlustavadest ning arendab ärisidemeid, olles valinud Soome firmadele "väravaks" Indiasse tööstuslinna Pune kahe tunni kaugusel India äripealinnast Mumbaist. "Tung Indiasse on väga suur," ütles Najmal Hasan. "Kolme aasta pärast võivad sisenemiskulud olla kümme korda kõrgemad."
Eesti ettevõtjad ei kiirusta. "India rong ei lähe ära," ütles ehitusvahtude tootja Krimelte OÜ turundus- ja müügidirektor Tiit Arro, kes kaalub hakatuseks turu-uuringu tellimist. "Kui me kevadel järgmise sammu teeme, siis on piisav tempo," ütles Arro.
Ka merendus- ja telemaatikaseadmeid valmistava Cybernetica ASi osakonnajuhataja Aivar Usk tunnistas, et küllap turgu oleks, kuid kuuldu pani mõtlema. "Kuni väga suurt vajadust ei ole, võib sinna laienemisega oodata," arvas ta. "Mõtte hoiame üleval."