Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Lastetoamööbli tootja läheb üle looduslähedasele lakile

Väinu Rozental 17. aprill 2006, 00:00

"Veepõhiste lakkide kasutamine oleks meie eesmärgi täitumise viimane lüli, sest kasutame vaid looduslikku puitu ning meie tootmine on juba praegu keskkonnasõbralik," rääkis Suwemi juhataja ja üks põhiomanik Kaido Mäesalu. "Looduslähedus annab Suwemi kaubamärgile lisaväärtust."

Suwem käivitas paar nädalat tagasi uue võimsa automaatse viimistlusliini, mis võimaldab lakki kolmandiku võrra kokku hoida. Üle 40 meetri pikkune liin maksis 4,7 miljonit krooni. Lähiaastal vahetatakse välja ka liini otsas asuvad vanad kuivatid. Uut liini jääb hooldama viis inimest, kuus endist viimistlusosakonna töötajat tegutsevad ettevõtte muudes tootmislõikudes.

Mäesalu sõnul on uus liin esimene samm, et vähendada materjalikulu. "Järgmise sammuna hakkame selle aasta lõpus tasapisi üle minema veepõhistele lakkidele," kinnitas Mäesalu. Samas möönis ta, et veepõhised lakid on praegustest happekõvenevatest lakkidest kaks korda kallimad ja seega kergitavad toote hinda.

"Kui aga poolteise aasta pärast hakkab kehtima lenduvate orgaaniliste ühendite piiramise eurodirektiiv, on kõik tootjad võrdsetes tingimustes," lausus Mäesalu. Tema sõnul on veepõhiste lakkide kasutamisel oluliseks argumendiks ka turvalisus. "Veepõhised lakid ei sütti ning ei saa põhjustada tuleõnnetusi," lausus Mäesalu. "Samuti on need lakid vähem tervistkahjustavad."

Eesti mööblitööstuses on uued võimsad viimistlusliinid ka ASis Thulema ja ASis Balteco Mööbel, kus need töötavad eelmise aasta lõpust.

Raplamaal värvitud köögi- ja vannitoamööblit tootva Balteco Mööbli tegevjuhi Viljar Praksi sõnul ei kiirusta nad veepõhisele viimistlusmaterjalile üleminekuga. "Kindlasti tõstab see oluliselt toote hinda," põhjendas Praks. "Samuti on probleeme veepõhise katte kõvadusega, näiteks võib sõrmus uksenupule kriipsu peale jätta."

Praks lisas, et Eestis võtsid ametnikud eurodirektiivi väga kiiresti vastu ega arutanud seda näiteks mööblitootjatega.

Eesti Puutööliidu juhatuse liikme Märt Rahamägi sõnul tegelevad mööbliettevõtted lenduvate orgaaniliste ühendite probleemiga vähehaaval ning otsivad uusi tehnoloogiaid ja ostavad uusi seadmeid.

"Osa mööblidetailide juures jäädakse aga ka tulevikus kindlasti kasutama happekõvenevaid viimistlusmaterjale," ütles Rahamägi. "Praeguseks välja töötatud veepõhised lakid-värvid on liiga pehmed ega anna alati vajalikku pinnatugevust."

Poolteise aasta pärast jõustub eurodirektiiv, mis piirab oluliselt keskkonda saastavate lakkide ning värvide kasutamist puidu- ja metallitööstuses.

Järgmise aasta oktoobri lõpust ei tohi värvides ja lakkides sisalduvate lenduvate orgaaniliste ainete aastakogus ületada ettevõtte kohta 15 tonni. See tähendab, et firma tohib aastas kasutada praeguseid lahustitel põhinevaid lakke-värve kokku umbes 20 tonni. Et normi piiresse jääda, on kaks võimalust: kas vähendada tootmist või võtta kasutusele veepõhised viimistlusmaterjalid.

"Näiteks meil on limiit ammu lõhki - aastas kulutame mööbli viimistlemisel umbes 35 tonni viimistlusmaterjale," ütles ASi Suwem juhataja Kaido Mäesalu.

Mäesalu usub, et Eesti firmad ei hakka välja mõtlema selliseid skeeme nagu Saksamaal. "Seal on moodustatud emafirma juurde üks või mitu viimistlusfirmat, mis kõik saavad kasutada lubatud 15 tonni kvooti," lausus Mäesalu.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 15:54
Otsi:

Ava täpsem otsing