Tööraamatusse töösuhte lõpetamise põhjust kirjutada ei tohi

Tööraamatusse võib töölepingu lõpetamise aluseks oleva paragrahvi sisse kirjutada ainult siis, kui töötaja seda soovib, ütles Tallinna ja Harjumaa töövaidluskomisjoni esinaine Thea Rohtla eelmisel nädalal personalitöö koolituskeskuse Personalise seminaril "Kas kõik on korras dokumentidega töösuhetes".

Rohtla sõnul on tööandjad küsinud, et kuidas siis järgmine tööandja saab teada, miks ta lahti lasti. "Järgmine tööandja saab ise uurida töötaja tausta, tööraamatusse seda aga kirjutada ei või," lausus Rohtla. Kui tööandja on teinud tööraamatusse ebaseadusliku sissekande, on töötajal õigus keelduda tööraamatut vastu võtmast ja nõuda rikutud tööraamatu asemel puhta duplikaadi väljastamist, selgitas Rohtla.

Tööraamatu duplikaadi väljakirjutamine võtab aega, mis tähendab, et kui tööraamatut ei ole võimalik töölepingu lõppemise päeval kätte anda, hakkab jooksma viivis tööraamatu kinnipidamise eest ja tööandja peab maksma töötajale iga üleläinud päeva eest keskmist tasu.

Tööraamatusse on võimalik kirjutada töölepingu lõpetamise alus ainult töötaja nõudmisel. Töötaja võib nõuda seda kannet seoses koondamisega, kui on vaja näidata alust töötuskindlustushüvitise väljamaksmiseks, märkis Rohtla.

Tööandjal ei ole õigust keelduda tööraamatu tagasi andmisest tingimusi seades - enne toogu töötaja ära bensiinikaart, töövahendid, maksku võlg. Tööandja ei saa seada ühtegi tingimust, sest siis on tegemist tööraamatu kinnipidamisega, mille eest töötaja saab nõuda keskmist palka.

"Kui te kemplete töötajaga kolm kuud tööraamatu tagasiandmise üle, siis küsib töötaja teilt selle eest viivist, mida makstakse kuupäevade, mitte tööpäevade arvestuses ja mis teeb teile juba kuni neli kuupalka," lausus Rohtla.

Kui töötaja läheb ise ära ega küsi tööraamatut, siis ei ole tegu kinnipidamisega. Kinnipidamine on kätteandmisest keeldumine ja tekib küsimus, kas töötaja suudab seda tõendada, rääkis Rohtla. Rohtla soovitas saata töötajale tähitud kirja, paludes tulla tööraamatule järgi, kuna sellisel juhul ei vastuta tööandja raamatu kinnipidamise eest.

Tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja Niina Siitami kinnitusel on tööraamat praegu kohustuslik, ehkki selle õiguslik kaalukus on vähenenud - pensioniõigusliku staaži arvestamine tööraamatu alusel kehtis kuni 1998. aastani, 1999. aastast oleks võinud tööraamatu kehtetuks tunnistada. Kui töötaja ütleb, et tal ei ole tööraamatut ja ta ei tahagi seda, siis tuleb võtta selle kohta töötajalt kirjalik kinnitus. Kui on kirjalik kinnitus, et tööraamatut ei esitatud, siis ei saa töötaja hiljem tööraamatu kinnipidamise eest viivist nõuda, märkis Siitam.

Kui tegemist on noore töötajaga, kellel polegi tööraamatut, tuleb tööandjal tema nõusolekut küsimata talle tööraamat väljastada nädala jooksul pärast tööle asumist.

Seega peaks tööandjal ikka varuks olema tööraamatu blankette. Neid saab tööturuosakondadest. Tööraamatuid müüakse ainult tööandjale, seetõttu ei ole mõtet saata töötajaid neid sinna ostma.

Muudel juhtudel, kui töötaja ei esita tööraamatut, tööandja ühepoolse otsusena seda ei väljasta.

Kui raamat on hävinud, tuleb tööraamatu duplikaati küsida viimaselt tööandjalt, uus tööandja ei anna välja uut raamatut.

Erandiks on juhud, kui eelmine tööandja on likvideeritud ja pole kusagilt küsida.

Kui aga vana tööandja on ümberstruktureeritud, nime muutnud või ei mäletagi seda töötajat, siis ei ole ka probleemi, kui uus tööandja väljastab duplikaadi.