Eilne kütuse hinnatõus saab veel enne suve lisa

Gert D. Hankewitz 18. aprill 2006, 00:00

Kõik, kes nädalavahetusel oma autol paagi tühjaks sõitsid ja tankima ei jõudnud, võisid eile kella kümne paiku ennast kiruda, kui Statoil esimese tanklaketina 70 sendi võrra kütuste hindu tõstis. Mõnikümmend minutit hiljem teatas kodumaine kett Olerex, et läheb hinnamuutusega kaasa ning tõstab hindu sama palju. Neste, kes on ise sageli hinnaralli algatajaks olnud, aga kohe hinnatõusule ei reageerinud ning umbes kella neljani võis firma tanklatest kütust veel madalama hinnaga osta. Pärast seda lisati aga kütustele 20-50 senti juurde.

"70 senti ei ole mingi näitaja. Ei ole selline summa, millega asi peaks tingimata piirduma," ütles SEB Eesti Ühispanga ökonomist Hardo Pajula. Tema sõnul võib Iraani keerulise poliitilise olukorra ning Aasia kasvu pealt järeldada, et nafta hind tõuseb veelgi, millele tasapisi järgneb ka bensiin. "Kui jällegi midagi olulist peaks muutuma, siis võib surve ära langeda," sõnas Pajula. Küsimusele, mis see oluline olla võiks, vastas mees, et kui mingi meeleolumuutuse tõttu peaksid aktsiaturud langema hakkama. "Aga siis võtaks hinnalangus ka kauem aega," lisas ta kiirelt, kütusehindade langemine tema sõnul ikkagi tõenäoline pole.

Hiljuti Hydro Texaco tanklaketi ostnud Alexela juht Heiti Hääl arvas algatuseks, et enne kahte päeva nad hindu ei tõsta, kuid päeva lõpuks läksid nemadki hinnatõusuga kaasa. Hääl lisas, et ega ka suvi kindlasti hinnatõusuta ei tule. Siiski ei osanud ta öelda, mitu senti-krooni kütusemüüjatel liitrile otsa panna kavas on. "Ma ei saa ennustada, kui palju on nelja päeva pärast õhutemperatuur, nii ei saa ennustada ka, kui suur tuleb hinnatõus," sõnas ta ning lisas, et tõus tuleb proportsionaalne maailmaturu hinna tõusuga.

"Vaadates seda, et Neste tõstis täna vähem kui Statoil, siis arvan, et Statoil võtab veel hinda alla," ütles aga eile Hansapanga makroanalüütik Maris Lauri. Kui eelmisel aastal pärast jaanipäeva hakati hindu tõstma ning septembris tuli orkaani tõttu eriti järsk tõus, hakkasid inimesed ka vähem kütust ostma, meenutab ta. "Nad võivad ju tõsta hinda, aga nad ei müü seda kaupa maha," sõnas Lauri. Samas ütles ta, et ega keegi tea, mis nafta hinnaga juhtub. "Suured tõusud võivad kahe päevaga möödas olla, aga võivad ka kuu aega üles lükata," ütles ta.

Nii Neste kui ka Statoili juhid ei tahtnud tuleviku võimalikust hinnatõusust rääkida. "Kütuste laovaru sõltub läbimüügist, mis omakorda sõltub lisaks kütusehinnale veel ka teistest mõjuteguritest, nagu hooaeg, palgapäevad ja muud," seletas Statoili kontseptsioonijuht Kai Realo.

Neste juht Indrek Kaju jättis tuleviku hinnatõusu puudutavatele küsimustele vastamata.

Eile hommikul kerkis nafta hind 71,40 dollarini barrel, mis on suurim number, mida naftabarreli hinnaks on näidatud. Eelmisel korral kerkis musta kulla hind üle 70 dollari taseme möödunud aasta 30. augustil, mil orkaan Katrina purustas Mehhiko lahes naftaplatvorme ja rannikul naftatöötlustehaseid, mis tekitas bensiini defitsiidi.

Viimase hinnatõusu põhjuseid on terve rida - nii geopoliitilisi kui ka nõudlusega seotuid. Nii hindavadki paljud analüütikud nafta hinna tõusu peapõhjuseks bensiini hinna tõusu, sest USA naftatöötlemistehased peavad nüüd saastatuse vähendamiseks lisama bensiinile nii keemilisi lisandeid kui ka etanooli.

"Nõudlus bensiini järele on kõige tähtsam osa nafta hinnas," kommenteeris hinnatõusu uudisteagentuurile Bloomberg investeerimisfirma Mitsui Bussan Futures tooraineturgude peastrateeg Tetsu Emori. "Ülejäänud osa on geopoliitiline risk," lisas ta. Geopoliitiline risk on seotud peamiselt Iraaniga, kelle tuumaprogramm tekitab üha suuremaid pingeid.

Bensiini hind kerkib USAs seoses suvise reisihooaja lähenemisega. USA on maailma suurim naftasaaduste tarbija, mille tõttu nafta hind sõltub suurel määral sealsest tarbimisest. Kuna etanooli ei saa lisada naftatöötlemistehases, vaid seda tuleb teha vahejaamas enne tanklat, on tekkinud nn pudelikaelad, mis tekitavadki tarneprobleeme.

Sügisene naftabarreli hinnatõus üle 70 dollari toimus pühade ajal, mil börsikauplemine oli vaikne. Sarnane seis oli ka eile, sest suurem osa kristlikust maailmast pidas pühi ning aktiivne kauplemine toimus vaid Aasias. Seega saab otsustada, kas ka seekordne 70 dollari taseme ületamine oli ühekordne akt või hinnatõus jätkub, kõige varem täna-homme.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 15:55
Otsi:

Ava täpsem otsing