Kahe tuumaga protsessorid jõudsid müügile

Protsessor loeb mälust andmed, töötleb neid vastavalt vajadusele ja salvestab mällu tagasi. Näiteks kui midagi arvutis kirjutada, muudab protsessor andmed kahendsüsteemiks ja kirjutab vahemällu, salvestamisel kirjutatakse andmed kõvakettale.

Protsessoreid võib liigitada mitut moodi. Näiteks saab jagada protsessoreid kinnituspesa (socket) järgi, protsessor peab sobima emaplaadi kinnituspessa (nii protsessori pakendil kui ka emaplaadi pakendil on vastavad märgised).

Teiseks saab liigitada protsessoreid registri suuruse järgi, registri suurus näitab, kui palju andmeid suudab protsessor korraga töödelda. Tänapäeval on levinumad 32bitised ja 64bitised protsessorid.

Kolmandaks liigitusviisiks võiks lugeda taktsageduse, millest kirjutasime eelmises ajakirja ITee numbris. Taktsageduse puhul on põhimõtteliselt tegu arvuti kellaga, mille eesmärgiks on sünkroniseerida eri osade töö. Reaalselt näitab see ühe takti sagedust. 2,4gigahertsise taktsageduse puhul on ühes sekundis 2,4 miljardit takti. Iga takti järel täidetakse üks protsessorikäsk.

Arvutifirma AMD on leidnud alternatiivse viisi protsessori töökiiruse tõstmiseks. Sellepärast töötavad AMD valmistatud protsessorid madalamal taktsagedusel ja nende nimes on number, mis näitab võrdlust teise suure tootja Inteli protsessorite taktsagedusega.

Neljas liigitusviis, mis muutus tähtsaks alles veidi aja eest, on protsessorite tuumade arv. Enamikul tänapäeva koduarvutite jaoks mõeldud protsessoritel on üks tuum. Kuid nii Intel kui ka AMD tõid alles hiljuti turule kahe tuumaga protsessorid (core duo).

Operatsioonisüsteem arvab siis, et arvutis on kaks eraldi protsessorit, järelikult saab ühe takti järel täita kaks käsku.

Siiski ei tähenda see päris poole kiiremat arvutit, sest andmeid liigutatakse ikkagi mööda ühte rada. Seega peab üks tuum natuke ootama, kuni teine tuum on oma andmed ära liigutanud ja vastupidi.

Kuid kiirusevõit võrreldes ühetuumaliste protsessoritega on kahetuumalise protsessoriga arvutil töötades siiski üsna tajutav.

Esimene koduarvutitesse mõeldud protsessor oli Intel 8080, see kaheksabitise registriga ja kahemegahertsise taktsagedusega protsessor toodi turule aastal 1974. Tänaseks on taktsagedus kasvanud üle 1500 korra, praeguse Inteli lipulaeva Pentium D 950 taktsagedus on 3,4 GHz.

Suurimad protsessorite tootjad maailmas on Intel ja AMD, väikeste voolusäästlike sülearvutite seest leiab ka VIA protsessoreid.

Autor: Mihkel Sirel