Sauelased sõidavad Steri analoogi vaatama

"Kuidas seal elatakse? Kas seal on midagi juhtunud või ei ole? Mis on need võimsused, mis seal töötavad?" loetles Saue vallavolikogu esimees Indrek Tiidemann reisi eesmärke ja lisas, et üks reisi korraldamise põhjusi on just kohalike elanike avalikus kirjas esitatud nõue tuua kolm näidet, kus ja kuidas sarnase tehase läheduses elatakse. "Meie mehed käivad Brnos ära ja ongi klaar," ütles Tiidemann.

Nn Steri erikomisjoni juhi ja reisi projektijuhi Valeri Alba sõnul kerkis mõte tehaseid külastada vargsi rahva hulgast. "Kohtumised vallarahvaga olid väga emotsionaalsed. Eestis on see esmakordne ja võrdlusmaterjali ei ole," selgitas Alba, kelle sõnul otsustati käia lähemates tehastes, et saada adekvaatset informatsiooni.

Brnosse sõidab kokku kuus inimest. Nende hulgas kaks volikogu liiget, kolm Alliku küla elanikku ja kiirgusekspert Eesti Geoloogiakeskusest.

Alguses oli plaan külastada tagasiteel ka Valgevene sarnast tehast, kuid plaan jäi katki. "Bürokraatia osutus niivõrd võimsaks, et me jäime ajahätta ja ilmselt olekski jäänud neid asju ajama," selgitas Alba.

Kolmepäevase reisi korraldab ja selle eest tasub Saue vallavalitsus.

Kiirguseksperdina kaasa sõitev Eesti Geoloogiakeskuse juhtivgeoloog Valter Petersell lootis, et kohapeal saab näha kõike. "Mõõdame ja tutvume kiirgustasemega hoone sees, hoone ümber, hoonest eemal. Vaatame, kui kaugel elanikud on ja missugused on inimeste arvamused," rääkis Petersell.

"Meie peame andma ainult avalik-õiguslikku infot selle asja kohta, sest meie ei saa seda kiirguse tegevusluba ei peatada, ära võtta ega anda, see on puhtalt riigi ehk keskkonnaministeeriumi käsutuses," rääkis Tiidemann ja lubas, et pärast reisi pannakse avalik teave üles internetti valla kodulehele.

Tallinnast mõne kilomeetri kaugusel Saue vallas asuvas ASi Steri tehases plaanitakse hakata radioaktiivse kiirguse abil steriliseerima Rootsist ja Soomest toodud ühekordselt kasutatavaid meditsiinitarbeid: süstlaid, kindaid, kitleid ja laboritarbeid.

Steri tehase osanikud on üks Hansapanga asutaja Heldur Meerits, Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Geenivaramu endine juht Jaanus Pikani, tekstiilitööstuse Marat endine juht Rein Lehtmets ja Rootsi kodanik Göran Hellers. Teist sarnast tehast ei ole Soomes, Rootsis ega ka Balti riikides.

Veebruaris Äripäevas ilmunud artikli tulemusel algatasid kohalikud inimesed ja ka Saue linna elanikud allkirjade kogumise Steri vastu ning saatsid kirja keskkonna-, sotsiaal- ja siseministrile.

Saue vallavolikogu omakorda algatas sisejuurdluse, kuidas oli võimalik asju nii vaikselt ajada.

Kiirguskeskus leidis ajal, mil Steri tehas oli valmis ja tegi katsekiiritusi, et enne ettevõttele kiirgusallika kasutusloa väljastamist on otstarbekas korraldada avatud menetlus.

Alles eelmisel nädalal peatas keskkonnaminister Villu Reiljan Steri kiirgustegevusloa muutmise ja algatas ettevõtte kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise, sest tehas võib hädaolukorras seada ohtu inimeste tervise ja heaolu.

Varem on nii keskkonnaministeerium kui ka Steri juht ja omanik Jaanus Pikani väitnud, et keskkonnamõjude hindamist ei ole vaja teha, sest tegemist pole keskkonnaohtliku ettevõttega.

Keskkonnamõju hindamine võtab aega kuni neli kuud, seejärel otsustab ministeerium, kas muudab Steri kiirgustegevusluba või keeldub sellest.