Tarkvara valides alustage otsingut veebist

Kui te seda ka kasutama ei hakka, tasub see proovimist igal juhul. Vabavaralist tarkvara ei maksa karta: kuigi müügiesindajad ilmselt räägivad teile, kui paha ja keeruline on vabavara, pole tegelikkuses vabavaraliste toodete käivitamine tõenäoliselt alternatiividest keerukam. Ja juhendid on ka kindlasti olemas.

Sest kui hakata mõtlema, millist tarkvara soetada ning palju selle eest tuleb maksta, pole võimatu, et numbreid kokku lüües osutub tarkvara kallimaks tema loodavast väärtusest.

Suurettevõtetele on saadaval palju erinevaid nimetusi hinnalist tarkvara iga elujuhtumi jaoks. Väikeettevõtetele - ja maailma mastaabis on paraku ka päris suured Eesti firmad tihti väikeettevõtted - on mõeldud piiratud nimekiri rakendusi. Kasum selliselt tehingult on ju väike, müüma peab palju, selleks omakorda peab tarkvara olema populaarne.

Niširakendustest pole soovitavat mahtu oodata. Seetõttu - kui suurettevõtetele annab vabavara võimaluse kokku hoida, siis väikeettevõtetele on vabavara muutnud kättesaadavaks enneolematult suure hulga erinevaid rakendusi.

Vabavara on olnud oluliseks komponendiks interneti töös juba aastakümneid, kuid alles hiljuti on hakanud tekkima trend, et tasuta või päris vabana on saadaval valmis rakendused konkreetsete ärivajaduste jaoks.

Viis aastat tagasi oli tõsiseks äritegemiseks internetis vaja korralikku investeeringut: Unix-server, kallis andmebaas, mõne suurtootja veebiserver ning isetehtud veebipoe keskkond. Praegu kõlbab riistvaraks kasutatud server 3000 krooni eest ning tarkvara saab tasuta.

Infosüsteemide hinnalangus algas operatsioonisüsteemist: Linux on viimase viie aastaga ärikasutusse jõuliselt läbi murdnud. Linuxiga tuli kaasa suur hulk rakenduste loomiseks vajalikku tarkvara nagu veebiserverid, andmebaasid jm IT infrastruktuuri vahendid. Nüüdseks on ka Sun andnud tasuta kasutamiseks oma operatsioonisüsteemi Solaris ning Microsoftki on teinud mööndusi serverite hinnapoliitikas.

Tasuta rakendusplatvorm andis võimaluse hulgale asjahuvilistele, kes oma hobiks või raha teenimiseks teevad rakendusprogramme. Selleks kasutatakse populaarseks saanud tasuta komplekti LAMP (Linux, Apache, MySQL, PHP).

Andmebaaside turul on samuti võitlust tunda: kõik suuremad firmad on väljastanud oma toodetest vabalt kasutatava piirangutega versiooni, vabavaralised andmebaasid aga koguvad üha enam populaarsust ja toetajaid äritarkvara loojate hulgas.

Selline areng on loogiline. Hetkel kulub ettevõtetele suunatud tarkvara hinnast 80% müügile ning vaid 20% jääb tootearenduseks. Niisiis maksavadki kliendid suures osas kinni endale tehtud müügi. Kõrged hinnad ei võimalda peale laiatarbekauba muid tooteid väikefirmadel osta ning tagajärjeks on see, et praeguseks on vabavara internetis saadaval juba väga erinevatele vajadustele.

Enamasti saadakse raha vabavara arendamiseks lisateenuste müügist - paljudel juhtudel on võimalik tasuta tarkvarale juurde osta tasulisi teenuseid: tootetuge, lisavõimalusi või kohandusi. Neid teenuseid pakuvad samad inimesed, kes seda tarkvara arendavad ehk kõige paremad eksperdid oma tarkvara osas. Ka kasutajad aitavad kaasa toote arendamisele: saadavad vearaporteid ja mõned koguni veaparandusi.

Kuna vabavara rakendustele ei tehta üldjuhul reklaami, tuleb neid internetist ise otsida.

Soovitan veebilehte freshmeat.net/. Seal saab valida ca 40 000 rakenduse hulgast, nii nende nime teades, kui ka lihtsalt mingi kategooria järgi otsides. Võimalik on järjestada need erinevate omaduste, sealhulgas populaarsuse järgi. Populaarsemad rakendused on tavaliselt ka asjalikumad.

Internetipõhine raamatupidamine on võimalus teha raamatupidamist kaugtöö vormis. Samuti saab FIE pakkuda sellega mugavalt oma raamatupidamisteenuseid. SQL-Ledger on raamatupidamisprogramm firmadele, seal on olemas kõik peamised moodulid kassaaparaadi toeni välja. Tarkvara on saadaval ka eestikeelsena. Lisatasu eest pakutakse tuge ning abi rakenduse täiendamisel.

Veebihaldustarkvaradest on hetkel populaarne Joomla. Programm on lihtsalt kasutatav, sellele on loodud hulgaliselt erinevaid väljanägemisi, lisamooduleid ülesannete jaoks või teiste rakendustega ühendamiseks. Veebilehtede tegemisel pole vaja kirjutada HTMLi, kasutada saab lihtsat veebipõhist tekstiredaktorit. Kasutajatele on võimalik seada piiranguid, nii ei saa asjatundmatud kasutajad teie veebilehte rikkuda.

Grupitöötarkvara vallas on konkurents tihe ka vabavaraliste rakenduste vahel. Näiteks võimaldab Zimbra uuenduslik lähenemine e-posti lihtsalt hallata, mugavaks on tehtud e-postist otsimine, sorteerimine jms. Lisaks e-postile on olemas ka kalendrimoodul ja kontaktide haldus. Seda tarkvara arendav firma pakub nii tasuta kui ka tasulist versiooni, viimases on lisaks täiendatud haldusvahendid, Outlooki tugi ning abi telefoni või e-posti teel.

Open-Xchange on pikema ajalooga traditsioonilisem grupitöövahend. Saadaval samuti nii tasuta kui ka tasulise versioonina, viimasega on ka kaasas Outlooki tugi, mugavam haldus ja lihtne paigaldus. Tasuta versiooni puhul on peamine raskus paigalduse keerukus. Võrreldes Zimbraga on võimalusi rohkem - dokumendihaldus, projektid, foorumid jms.

Grupitöötarkvaradest tasub kindlasti vaadata veel ka Scalixit ning IBMi Lotus Notes'i.

Müügitöö ja kliendihalduse valdkonnas tasub nimetamist SugarCRM. Selles on olemas kõik põhilised kliendihalduse komponendid, palju erinevaid lisasid ning see on integreeritav teiste süsteemidega. Näiteks on olemas moodul integratsiooniks eelpoolnimetatud Joomla tarkvaraga. Sugar pakub laia valikut tasulisi tooteid täiendavate võimalustega.

Teine populaarsem kliendihalduse rakendus on VtigerCRM. Peale Sugari moodulite on lisatud arvete haldamise süsteem. See annab võimaluse kogu müügitöö kuni arveteni kliendihaldusesse ehitada, raamatupidamiseks kasutada vaid teenust. Vtigeri tasuline versioon sisaldab endas abimaterjale ning tehnilist abi.

Loomulikult on võimalik ka operatsioonisüsteem valida vabavara valdkonnast. Linuxi suureks eeliseks on odavam hind, kuid suuremates süsteemides ka lihtsam haldus. Tasub ka märkimist, et Linuxis ei levi viirused.

Ubuntu on ühele plaadile ära mahtuv Linux. Lisatarkvara saab vastava rakenduse abiga paigaldada internetist, kuid kõik vajalik tavaliseks kontoritööks on kohe kaasas.

Mandriva Linux on populaarne algajate Linuxi kasutajate seas. Haldusvahendid on lihtsad ning ka eestikeelsed, samuti on olemas eestikeelne kasutusjuhend. Mandrivast on olemas tasuta ja tasulisi versioone, tasulistes versioonides on suurem tugi erinevale riistvarale (eelkõige paremad videokaardidraiverid) ning igasugu mittevabavaralisi lisasid nagu Java, Flash ja Adobe Reader.

Autor: Lauri Jesmin