Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Telefoninumbrit asendab tulevikus e-posti aadress

Margus Kurm 18. aprill 2006, 00:00

Veel tänagi kasutame kodus või kontoris igapäevaselt tehnilist lahendust, mis polegi täielikult digitaalrevolutsioonist haaratud - lauatelefoni. Esimene digitaalne keskjaam töötati välja aastakümneid enne interneti ja IP-protokolli võidukäigu algust. Ometi edastavad tänaseni peaaegu kõik telefonid meie kodudes ja valdav osa telefonidest töökohtadel kõnet keskjaamani analoogkujul. Digitaliseeritud on vaid telefonijaamad ja jaamadevahelised ühendused, kliendiühendus on enamasti digitaliseerimata.

Aastaks 2010 jõuavad paljud Euroopa telekomioperaatorid arusaamisele, et mitme võrgu paralleelne ülalpidamine on mõttetult kallis. Minnakse üle uue põlvkonna võrgule, kus peamiseks infoedastusprotokolliks on IP ehk internetiprotokoll.

Hetkel on telekomifirmades veel kasutusel nn hot dog-võrgustruktuur (vt joonist). Iga teenuse jaoks on erinev võrk: mobiilsideteenust pakutakse GSM- või mõne muu võrgu kaudu, tavatelefoniteenuseid eraldi telefonivõrgu kaudu, internetiteenuseid lairibavõrgu kaudu, valveteenuseid valveteenuste võrgu kaudu jne. Hot-dog-struktuuris on iga võrku vaja eraldi arendada ja hallata, ressursside ühiskasutus on vähene või puudub üldse. Sellise struktuuri ülalpidamiskulud on suured.

Tulevikus võtavad aga telekomifirmad kasutusele nn hamburgeristruktuuriga võrgu. Seda küll siis, kui saavutatav efekt on suurem kui kulutused paralleelsete võrkude arendamisele ja ülalpidamisele. Üleminekut hamburgeristruktuurile võib võrrelda olukorraga, kus tehnoloogia areng võimaldaks ühendada raudtee, merelaevanduse ja maanteetranspordi infrastruktuurid ühtseks transpordi magistraaliks, mis koondab iga transpordiliigi parimaid omadusi.

Kõnede siirdumisel IP-võrku kaob vajadus iga kõnet eraldi maksustada. Traditsioonilises telefonivõrgus tuleneb see vajadusest piirata üheaegsete kõnede arvu. Tegemist on majandusliku meetodiga, et vältida võrgu ülekoormust. Kui kõnesid ei maksustataks, võiks mobiilivõrkudest tuntud aastavahetuse sündroom tabada meid iga päev.

Kõnede viimine IP-võrku ei tekita operaatorile mahuprobleeme, kuna andmeedastuse mahud on kordades suuremad kui kõneks vaja läheb. Näiteks liiguvad IP-võrgus miljonid e-kirjad, aga keegi ei maksusta iga saadetud e-kirja.

Tulevikus ei räägita enam kõnesidest kui eraldi teenusest. Kõneside muutub samasuguseks tasuta sisuteenuseks kui täna on veebis surfamine, e-posti saatmine või suhtlustarkvara kasutamine.

Varsti ei ole töötaja enam tehnoloogiliselt aheldatud kindla töökoha külge. See saab võimalikuks tänu teenuste pakkumise kihi eraldamisele võrgu teistest kihtidest. Näiteks võime juba täna kasutada e-kirjade lugemiseks erinevaid seadmeid, olgu selleks siis sülearvuti, pihuarvuti või mobiiltelefon.

Saame valida endale sobiva asukoha - kontor, kodu, lennujaam. Me pole piiratud kasutatava ühendusega, sobivad nii ADSL, WiFi, GPRS kui muud internetiprotokolli toetavad ühendused.

Üleminek uue põlvkonna võrguarhitektuurile loob eeldused kõne-, video-, info- ja suhtlusteenuste tarbimiseks sõltumata asukohast, võrguühendusest ja terminalist.

Tänu uuele võrgustruktuurile kaob ära tänastest tehnilistest piirangutest tekitatud vajadus eraldi mobiili-, töötelefoni- ja kodutelefoninumbri järele. Tuleviku kõneteenuse kasutaja otsustab ise, kas ja millal kõnedele vastata. Nii võib näiteks süsteemi sisse logides anda võrgule märku, kas soovite vastu võtta tööalaseid kõnesid või rääkida ainult sõpradega. Telefoninumbrid muutuvad personaalseteks ja neid saab endaga n-ö kaasas kanda.

Tulevikus piisab meil helistamiseks tegelikult ühest personaalsest IDst, milleks on vägagi sobilik e-posti aadress. Seega muutub senine telefoninumber näiteks kujule eesnimi.perenimi@firma.ee. Hulga lihtsam on jätta meelde koostööpartneri nime kui seitsmekohalist numbrit. Seega on tulevikus kasutusel üks elektrooniline aadress, mida saab kasutada sõltumata valitud suhtlusviisist: kõne, videokõne, e-kiri, tekstisõnum (chat) jne.

Kindlasti on igal tööandjal tulevikus palju võita. Toon ühe näite uuest võimalusest teenindusvaldkonnas. Helistades teeninduskeskusesse, annab nn tark võrk teile teada, kui kaua peate veel järjekorras ootama. Samuti saate ise paluda, et teenindaja võtaks hoopis teiega ühendust. Selline lahendus võimaldab jaotada teeninduskeskuse inimressursse ühtlasemalt, tagades samal ajal personaalse teeninduse.

Uute teenuste kõrval lihtsustub igapäevane suhtlus ja asjaajamine. Pikemas perspektiivis on oodata ka mõningast kulude kokkuhoidu. Paraku suurendab uute tehnoloogiate kasutuselevõtt esialgu kulutusi. Efekt tuleb hiljem ja peamiselt mastaabist, kui lahendused on standardiseeritud, neid kasutatakse valdavalt ja tootmises osalevad massturule suunatud tootjad.

Niisiis on uuendused igal juhul tulemas, kuid oma äris ei tasu neid kunagi kiirustades ellu viia. Kui planeerite muudatusi ettevõtte side ja IT infrastruktuuris, alustage eesmärgi seadmisest. Looge visioon oma ettevõtte ärist, mõelge, mis suunas tahate seda arendada. Teie visioon ja eesmärgid on hindamatu materjal, mille põhjal oskavad teie äri vajadusi mõistvad spetsialistid luua nägemuse teie ettevõttele lisaväärtust andvast telekommunikatsiooni ja IT infrastruktuurist.

Margus Kurm peab samal teemal ettekande 19. aprillil teabemessil Kontakt.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:13
Otsi:

Ava täpsem otsing