Trükikoja tootmist planeerib arvuti

Automaatse tootmise planeerija väljatöötamist alustas toona veel Prisma Prindi nime kandnud Reusner 2004. aastal koostöös ASiga Struktuur Meedia.

Reusneri juhatuse esimehe Urmas Savi sõnul pandi tarkvara spetsifikatsioon paika trükikoja vajadusi silmas pidades. Tänu sellele, et trükitööstus sõltub palju kliendi poolt antud lähtematerjalidest, on Reusnerile välja töötatud programm Savi sõnul väga paindlik.

Enne tootmise planeerimise tarkvara tellimist kaalus Reusner ka valmis tarkvarapaketi ostmist. Miks otsustati siiski uue süsteemi kasuks? "Valmislahendustel on see probleem, et suur rõhk on infosüsteemil. Planeerija on väiksema tähtsusega ning pole nii põhjalik," selgitab Savi. Infosüsteem oli Reusneril juba olemas, vaja oli vaid tootmise planeerijat.

Eesti trükitööstuses on Reusner Savi sõnul üks väheseid ettevõtteid, kus tootmise planeerimine on täielikult automatiseeritud. "Meil ei ole isegi manuaalse planeerimise moodulit," toob ta näite.

Reusneris kasutatav tootmise planeerija on veebipõhine. Selline süsteemi kuju oli meie nõue, rõhutab Savi. "Tähtis on paindlikkus - veebipõhisesse süsteemi saab vajadusel siseneda suvalisest internetipunktist," selgitab ta.

Tarkvara tootvate firmade litsentsipoliitika on sageli selline, et maksta tuleb kasutajate arvu pealt. Savi kinnitusel on ettevõttel niimoodi raske ette näha reaalseid kulutusi. Veebipõhise süsteemiga on kulude arvestamine kergem -

kasutajate arvu suurenedes või vähenedes litsentsidega probleeme ei teki.

Urmas Savi puhul on huvitav tõsiasi, et trükifirma juht on ka ise kogenud programmeerija. Nii on näiteks Reusneri kliendihaldustarkvara Savi poolt programmeeritud.

Struktuur Meedia juhataja Ahto Reinaru sõnul lihtsustasid Reusneri juhi programmeerimisalased teadmised tootmise planeerija arendamist. "Saime olla väga realistlikud. Savi teadis täpselt, mis on võimalik ja mis mitte," räägib ta.

Enne Tootmise Meistri kasutusele võtmist planeeris Reusner tootmist Microsofti tabelarvutusprogrammi Excel abil. Savi ütlusel oli asi sellest hoolimata automaatsest planeerimisest tegelikult kaugel. Ühe päeva jooksul pidi tööd kümneid ja kümneid kordi ümber planeerima, meenutab ta. "Nüüd toimub meie tootmine sada protsenti planeerija baasil. Ei kujuta küll ette, kuidas ilma selleta tööd teha saaks," kiidab Savi trükiettevõttes kasutusele võetud automaatset planeerijat.

Teistel firmajuhtidel soovitab ta tarkvara valides mõelda sellele, milline on ettevõte tulevikus. Näiteks Reusneri tootmine on 2004-2005 aastaga võrreldes kasvanud kolm korda. "Kui firma on väike, siis toimub planeerimine ühe inimese peas. Firma kasvades läheb see aga ühe inimese peast välja ning on vaja abivahendeid," selgitab Savi planeerimistarkvara vajalikkust.

Tartus kilepakendeid ja plastmasstooteid valmistav AS Estiko Plastar kasutab tootmise planeerimiseks Microsofti majandustarkvara Axapta. Selles on tootmise jaoks eraldi moodul. Firma tootmise planeerija Hassar Jursi sõnul kasutatakse Axaptat finantspoole halduseks juba pikemat aega, kuid tootmise planeerimises võeti see programm kasutusele kolm aastat tagasi.

Erinevalt Reusnerist pole tootmise planeerimine Estiko Plastaris täiesti automaatne. Axapta programm planeerib inimeste abiga, inimese poolt antakse ette töökalender, täpsustab Jurs.

Tema sõnul on kaheldav, kas Estiko Plastaris täisautomaatset planeerimist kasutada saakski. "Meie toodang on üsna spetsiifiline. On väga palju erinevaid parameetreid, mida kõiki tuleb arvestada," põhjendab ta.

Võrreldes varem kasutatud Exceli andmebaasiga on tootmise planeerimine Estiko Plastaris Jursi kinnitusel täiesti uuel tasemel. "Varem pidi palju mööda tsehhi ringi jooksma, praegu saab enamiku tööst ära teha laua taga," kinnitab Jurs.

Nüüd on igal hetkel olemas ülevaade sellest, mis seisus tootmine on, toob ta välja tootmise planeerimise tarkvaraga seotud suurima edasimineku.

Tarkvaralahendusi tootev Struktuur Meedia müüb trükikojale Reusner tarnitud planeerijat ka teistele ettevõtetele Tootmise Meistri nime all.

"Kõik on tootmisettevõttele tüüpilised protsessid, planeerimine ei erine palju," selgitab trükikoja juht Urmas Savi Reusnerile loodud tarkvara kasutamisvõimalusi teistes tootmisettevõtetes.

Struktuur Meedia juhataja Ahto Reinaru kinnitusel on nende loodud Tootmise Meistri ainus kasutaja praegu Reusneri trükikoda. Kuid ka teiste tootmisettevõtete huvi programmi vastu on tema kinnitusel suur. "Selliseid programme, kus tootmist automaatselt planeerida saaks, pole eriti saada," põhjendab Reinaru.

Tema sõnul sobib trükitööstuse baasil arendatud planeerija kasutamiseks enamikus tootmisettevõtetes. "Trükis tundub lihtne toode, aga tegelikult on keeruline. Iga trükise valmistamisel on unikaalne töövoog, kus osaleb palju erinevaid masinaid," kirjeldab Reinaru planeerija paindlikkust.

Reinaru lisab, et Tootmise Meistri tarkvara rakendamisega võib probleeme tulla vaid erinõuetega tööstusharudes nagu keemiatööstus ja toiduainetööstus.

Tootmise Meistris peab kasutaja sisestama kliendi ja tellimuse andmed käsitsi ning siduma need tootmiseks vajalike ressurssidega. Vajadusel saab nii tellimusi kui ka kliente importida mõnest teisest programmist. Edasi läheb teatepulk planeerimisalgoritmile, mis arvutab vastavad ressursikasutusajad ning lisab need kalendrisse. Algoritm arvestab planeerimisel nii tähtaegu, ressursi hõivatust kui ka kliendi ja tellimuse prioriteete.

Kuigi praegu sisestatakse töö tegemiseks kuluv aeg käsitsi, loodab Reinaru, et tulevikus õnnestub see automatiseerida. Veel on plaanis lisada vaade, kust klient saaks jälgida enda tellimuse valmimist.

Suurt rõhku paneb Reinaru programmi erinevatele seadistusvõimalustele. "Näiteks mõni ettevõte tahab lattu toota, mõni teine ei taha. Tootmise Meistris saab seda seadistada," sõnab ta.

Tootmise Meistri hind jääb Reinaru sõnul 200 000 - 300 000 krooni vahele. Miljonist kroonist algavate välismaiste tarkvarapakettidega võrreldes on see tema kinnitusel suhteliselt odav.

Autor: Tõnn Sikk