Eesti on südamehaiguste ohvrite arvult Euroopas esikohal

18. aprill 2006, 13:57

Eesti kaotab aastas südamehaiguste tõttu üle 2000 tööeas inimese aastas, kirjutab Postimees.

Praegu sureb Eestis iga 100 000 elaniku kohta enne 65. eluaastat südame- ja veresoonkonna haigustesse vähemalt 162 inimest aastas. Põhjamaade ja Euroopa sama näitaja on ligikaudu 50 inimest ja see kahaneb iga aastaga.

Haigekassa 2004. aasta kokkuvõtte järgi kulus Eestis südame-ja vereringeelundite haiguste raviks 922 miljonit krooni ning ravi vajas ligikaudu 150 000 inimest.

Põhja-Eesti regionaalhaigla südamearst Margus Viigimaa märkis, et kui südamehaigusesse surrakse pärast 65. eluaastat, siis on see mõneti paratamatu, kui aga sellest nooremana, siis tragöödia.

Haigestumuse kõrgaeg jäi eelmise kümnendi keskele, mil 100 000 inimese kohta kaotas aastas elu 220 inimest. Tollane järsk haigestumuse kasv oli iseloomulik kõigile endistele sotsialismimaadele ja tulenes Viigimaa sõnul eelkõige kiirete muutustega kaasnenud ülepingest.

Viimasel viiel aastal on alla 65aastaste inimeste suremus südamehaigustesse püsinud pea muutumatuna. Viigimaa nentis, et kui halvemuse poole pöörab kiiresti ja see kajastub ka statistikas, siis inimeste tervise paranemine ongi pikk ja aeglane protsess.

Kõrge haigestumuse ja suremuse põhjused peituvad Viigimaa sõnul suures osas ka Eesti geograafilises asendis, põhjamaades esineb rohkem depressiooni, toiduks tarvitatakse palju rasvast ja soolast ning lahjast alkoholist enam tarbitakse kangemaid jooke.

Riikliku südamestrateegia järgi peaks aastaks 2020 alla 65aastaste meeste suremus nendesse haigustesse oleme vähenenud 40 ja naistel 30 protsendi võrra.

Nädala lõpuni kestval südamenädalal on tänavu peamise tähelepanu all liikumine ja toitumine.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 00:00
Otsi:

Ava täpsem otsing