Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Tallinn kingib Merkole miljardeid

Krista Taim 19. aprill 2006, 00:00

7. aprillil esitlesid Tallinna abilinnapea Taavi Aas, Lasnamäe linnaosa vanem Kalle Klandorf ja ehitusfirma Merko arendusdivisjoni direktor Tõnu Korts plaani, kuidas erasektori abil korrastada 32hektariline Lasnamäe endise paekarjääri ala. Toona andsid linnajuhid juba sõlmitud kokkuleppele heateo varjundi. Merko investeeriks 100 miljonit krooni ala korrastamisse, koostaks detailplaneeringu ning vastu saaks hoonestusõiguse. Kuigi linn ja Merko peavad ettevõtmist riskiks, oleks taolisest riskist huvitatud nii mõnedki ehitajad ja arendajad, kuid asi aeti ära kabinetivaikuses ja ilma konkursita. Hoonestusõiguse eelleping on juba kooskõlastamisringil ning loodetakse peagi allkirjastada. Aasa sõnul saab Merko maatüki enda käsutusse 50 aastaks.

"Kiire arvutuse kohaselt oleks antud maa-alale võimalik ehitada müügimahus 5 miljardit krooni elamispindasid (arvestades u 15 täisehitusprotsendi ning 6korruseliste hoonetega)," ütles Arco Investeeringute ASi juhatuse esimees Veiko Pedosk. "Tegu on kindlasti perspektiivika alaga, kuna see on linnale üsna lähedal ning seega atraktiivne," lisas ta.

Pedoski sõnul on Arco Vara alati olnud huvitatud sellesarnastest avalikest konkurssidest ja võimalustest. "Antud juhul peame tunnistama, et seda ala puudutav info ja vastav võimalus osaleda ei ole olnud kättesaadav, kuna jälgime infot aktiivselt ja oleksime ilmselt ka sel korral kindlasti huvi tundnud."

SRV Kinnisvara ASi juhi Margus Mändmetsa sõnul äratab linna asjaajamine kahtlust. Esmalt tulnuks linnal teha detailplaneering ning ideekonkurss, alles siis valida ehitaja. "Praegu aga valiti teostaja ja siis antakse teostajale idee tegemine," sõnas Mändmets. "Põrsast müüakse kotis ja on raske hinnata, kes sealt võidab ja kui palju, kuna pole teada, mis asi see on, mida sinna ehitatakse ning kui suures mahus," lausus Mändmets. Planeeringu peale kuluv summa olnuks linnale tühine võrreldes sellega, kui palju mõju ta avaldab hilisemale väärtustamisele. "Ma ei tea, kas siin on vara võõrandamise seadusest kõrvale hiilitud, aga minu teada nõuab igasugune linnavara võõrandamine avalikku konkurssi," sõnas Mändmets. Kohta Lasnamäe tühermaal peab ta atraktiivseks, millest oleks ka teised huvitatud. "Kuna ma nüansse ei tea, on raske majanduslikku tulusust hinnata. Kui seal on mingid telgitagused kokkulepped, siis on nad suhteliselt soodsa hinnaga, ja siis on ta äriliselt kindlasti väga-väga tasuv," ütles Mändmets.

Ala atraktiivsust kinnitab ka Hillar Viks omanimelisest kinnisvarabüroost. "Minu käsutuses on Välistrasside ja Pinnasetööde ASi pakkumus, kus kogu haljastus, jalutusteed ja asfalteeritud, vallile tõstetud jalgrattaringrada (2,5 km) tehakse ära vähem kui 35 miljoni krooniga. Näen olukorda, et ca 300 miljonit maksev maa tahetakse kantida Merkole ca 50 miljoni krooni eest," sõnas Viks.

Viksi hinnangul annab sel alal ehitada vähemalt miljardi eest. "Majade ehitusalune pind 9300 ruutmeetrit, müüdavat pinda 47 800 ruutmeetrit kortereid. Müüa annaks neid 25 000 krooniga ruutmeeter, kui mitte rohkem, sest kohati on ka merevaade. See teeb kokku üle miljardi," rääkis Viks.

Merko lähemalt oma plaanidest sellel tühermaal rääkida veel ei taha. Tõnu Korts soovis saada küsimused e-posti teel, kuid polnud hiljem enam vastamiseks kättesaadav.

Abilinnapea Taavi Aasa sõnul mingit konkurssi ei tule, kui Merko ja linn jõuavad omavahel kokkuleppele.

"Kui me jõuame pooli rahuldava kokkuleppeni, siis sõlmime hoonestusõiguse lepingu. Kui tulemus mõlemaid pooli rahuldab, siis eraldi konkurssi ei tule," ütles Aas.

Merko eelistamist ja avalikust konkursist kõrvalehiilimist põhjendab Aas eksperimendiga. "Selle detailplaneeringu käigus, koostöös erasektoriga peab selguma, kas meil on seal üldse kokkupuutepunkt. Ehk siis, kas selle ala pargiks kujundamine on võimalik nii, et kõrvale ehitatakse hoonestus," ütles Aas. "Tõesti me oleks võinud linnas ise mingisuguse projekti välja töötada. Aga kui me oleks pannud selle erasektorile tutvumiseks, siis oleks jõudnud samasse punkti, kuhu oleme kõigi konkurssidega jõudnud. Midagi tehakse valmis, aga seda pole võimalik ellu viia."

Kui linn oleks võtnud ise pargi korrastamise ette, siis oleks see Aasa sõnul läinud maksma ca 100 miljonit. Koht peaks muutuma atraktiivseks, seda suudab aga erasektor. "Me ei näe seda sellisena, et on vaid muru maha pandud. Koht peab olema atraktiivne puhkeala," lisas Aas.

Merko on keskerakondlikult linnavõimult ka varem soodsaid lepinguid saanud. 2002. aastal andis Merko suuromaniku Toomas Annuse ja ettevõtja Urmas Sõõrumaa ühisfirma Rannailu Keskerakonnale 3 miljonit krooni laenu. 2003. aastal tunnistati Merko Ehitus tänu Keskerakonna toele Tallinnas Saviliiva elurajooni hoonestusõiguse pakkumise võitjaks. Linnavalitsus kavandas Saviliivale enam kui 11 000 ruutmeetrit elamispinda noortele peredele ja sundüürnikele, lubades teede ja kommunikatsioonide ehitamise kulud, ligi 30 miljonit krooni, enda kanda võtta. Lisaks sai Merko hoonestusõiguse turuhinnast sadu kordi odavamalt.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 15:55
Otsi:

Ava täpsem otsing