Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Töölised Soome, ettevõtjad Eestisse

Sami Seppänen 19. aprill 2006, 00:00

Tööjõu vaba liikumine on oluliselt elavdanud Euroopa Liidu majandust tervikuna, kuid eriti kiirelt on see vere käima pannud Eesti ja Soome vahel. Üks oluline tõukejõud on sarnane keel - töövõtja saab suhteliselt lihtsalt aru, mida tööandja tahab - ning teine geograafiline lähedus: nii Soomes kui ka Eestis töötades võib igaks nädalavahetuseks koju sõita.

Mina olen Eestis töötanud juba kaheksa aastat ning minult on korduvalt küsitud: miks Eesti? Esimene põhjus on naljaga pooleks see, et Tallinnas on keskmiselt 2 kraadi soojem ilm kui Helsingis ning suvi on kuni kuu pikem.

Tõsisemalt rääkides pakub Eesti palju väljakutseid, mida Soome ei paku, vähemalt minu jaoks. Põnev on elada teistsugustes kultuurides, õppida neid tundma, õppida ära kohalik keel. See rikastab nii teadmiste poolest kui ka hingeliselt.

Eesti on nooruslikum, innovaatilisem, edasipürgivam. Ta on olnud lihtsalt sunnitud kõigist pakkumistest ja võimalustest kinni haarama, mõtlema kiiremalt, teravamalt ja säravamalt. Muidu pole võimalik vanale Euroopale kuidagi järele jõuda. Ja tegelikult on Eesti jõudnud juba vana Euroopa kandadele, kohati ettegi.

Küllap kasutavad pea kõik töötavad eestimaalased internetipanka. Eesti internetipangad olid põhjamaades ühed esimesed. Eesti pankade arengutase oli omal ajal üllatuseks ka pankade uutele põhjamaistele omanikele. Seda on veel täna näha, võrreldes Eesti ja põhjamaiste internetipankade kasutajasõbralikkust ja elektrooniliste tehingute osakaalu.

Soomes on turumajandus olnud palju kauem kui Eestis, kuid lõviosa sellest on suletud koduturu ajast, mistõttu on soomlased konservatiivsemad ja valmis võtma vähem riske. Osalt on see ka põhjendatud, sest pikaajalise kogemuse järgi osa riskidest realiseeruvad. Eestlased ei ole tõelist lama veel kogenud. Pankurite kaks peamist emotsiooni - ahnus ja hirm - tuleb omavahel tasakaalus hoida ka kõigis teistes eluvaldkondades.

Kui 1990ndail oli tugev Soome firmade sissevool Eestisse, siis nüüd lähevad eestimaalased tööle Soome. Peamine põhjus on sama töö eest parem palk kui Eestis. Minu meelest muretsevad eestlased selle pärast liiga palju. Miks?

Soome maksupoliitika on Eesti omast erinev - mida rohkem palka saad, seda rohkem maksu maksad. Teatud piirist ülespoole on ebaratsionaalne rohkem teenida!

Need eestlased, kes suudavad Soomes ametiredelil tõusta, teenivad perspektiivis Eestis rohkem kui Soomes. Arendavad end Soomes välja ja tulevad koju tagasi. Soome on paljude eestlaste jaoks nagu koolitusfirma.

Eesti madalamad (proportsionaalsed) maksud on toonud siia palju soomlasi ja nende ettevõtteid. Tööjõu liikumine toimub mõlemas suunas. Lisaks inimestele liigub intensiivselt ka kapital. Täna on juba palju Eesti firmasid, kes suudavad edukalt ka Soome tihedas konkurentsis rinda pista.

Täna veel on Eestile oluline argument odavam hind, kuid üha enam ka oskusteave. Seni on Eestist Soome eksporditud odavamat hinda ja imporditud oskusteavet. Vaikselt, aga kindlalt on Eesti seda mudelit muutnud ja vahel ongi asjad juba vastupidi.

Eestlaste ja ida-eurooplaste väljaränne parema palga peale on Lääne-Euroopa majandustele kasulik. Siseturu konkurentsi vägivaldne piiramine kasvatab paljude toodete-teenuste hindu. Näiteks Rootsi ei lähe ainult Poola torumehed ja ehitajad, vaid ka hambaarstid.

Odavama tööjõu sisseränne toob kaasa keskmiste hindade languse, hoogustab tarbimist ja kiirendab majanduskasvu. Ida-Euroopas aga tõusevad hinnad, palgatõus ja majanduskasv aeglustuvad. Seega peaks vana Euroopa olema hoopiski õnnelik, et Poola torumees nende juurde teel on - lihtsamate tööde kõrge palga kulu ongi üks tugevamaid suletud turumajanduse tulemusi, millega rahvusvahelises konkurentsis on raske läbi lüüa.

Soomes on kadunud kümneid tuhandeid töökohti, kuna palju tootmist on kolinud Aasiasse. Ometi pole tööpuudus suurenenud: juurde on loodud väga palju mõne töötajaga väikefirmasid, kes pakuvad edukalt teenust suurematele ettevõtetele, avalikule sektorile, eraisikutele. Uus olukord on loonud ka konservatiivsetele soomlastele võimaluse alustada oma äri. Mikroettevõtete paindlikkus ja parem reageerimisvõime muutuvatele nõudmistele ning oskuste kõrge tase ongi tulevikus nii Eesti kui ka Soome majanduste jaoks peamine kasvuallikas.

Mõne aasta pärast tabab sama saatus eestlasi - turvaline palgatöö tuleb vahetada väikeettevõtluse vastu. Euroopa keskmise firma suurus on seitse töötajat, seejuures pooltes pole ühtki palgatöölist - ainult omanik ja tema pereliikmed. Majanduse arengule kätt ette panna ei saa. Ja polegi mõtet - ajaga loksuvad kõik asjad oma kohtadele.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 15:55
Otsi:

Ava täpsem otsing