USA-Iraani sõnasõda tõstab nafta hinda

Tõnis Arnover 20. aprill 2006, 00:00

Lääneriikide hoiatustele vaatamata andis Iraani president Mohamoud Ahmadinejad korralduse jätkata uraani rikastamist, mille eesmärk on tema sõnul üksnes energia, mitte tuumapommi tootmine. Sellele vastas ÜRO Julgeolekunõukogu 29. märtsil ultimaatumiga, et Iraan peab 30 päeva jooksul, seega 28. aprilliks rikastamise lõpetama, muidu järgnevad sanktsioonid.

Iraan ei ilmuta seni mingit järeleandlikkust. President Ahmadinejad kuulutas mõni päev tagasi: "Meie armee kuulub maailma tugevaimate hulka. See on valmis raiuma käe otsast igal agressoril ja põletama häbimärgi tema laubale."

Mitu tuntud Ameerika ajakirjanikku väidavad kõrgetele sõjaväeallikatele viidates, et USA valitsus kavandab Iraanile sõjaliste löökide andmist, kus võidakse kasutada taktikalist tuumarelva.

Ajakirjanik Seymour Hershi andmeil nimetab Bush Ahmadinejadi uueks Hitleriks ja on valmis mis tahes hinnaga takistama Iraanil tummarelva hankimist. "Valge Maja arvab, et probleemi ainus lahendus on Iraani jõustruktuuride muutmine ja see tähendab sõda," tsiteerib ta Pentagoni kõrget nõunikku.

Üks aktiivsemaid Iraani-vastase sõjalise lahenduse pooldajaid on asepresident Dick Cheney. Seevastu mitu Pentagoni kindralit on lubanud tuumarünnaku korral ametist tagasi astuda.

Seni jätkuvad ÜRO Julgeolekunõukogu alaliste liikmesriikide ja Saksamaa diplomaatilised jõupingutused. Neist Hiina ja Venemaa ei toeta eriti Iraani vastu jõuliste sanktsioonide rakendamist. USA on andnud mõista, et on valmis esmaabinõuna külmutama Iraani pangakontod ja kehtestama Iraani liidritele viisapiirangud.

Maailma naftaturud on reageerinud pinge kasvule nafta hinna tõusuga. Mure on arusaadav, sest toodab ju Iraan päevas neli miljonit barrelit, mis moodustab 13% naftatoojariikide ühenduse OPEC kogutoodangust. Kokku on tema käes 10% maailma naftavarudest.

Sel nädalal on naftabarreli hind hüpanud üle 72 dollari, neli nädalat tagasi oli see 16% madalam.

Briti maaklerifirma Christows peaanalüütik Jim Wood Smith peab võimalikuks, et lähitulevikus võib barreli hind tõusta üle 80 dollari. Investeerimispanga Goldman Sachs ennustatud 100 dollari tasemele peaks nafta hind tõusma ainult Iraanile antava sõjalise löögi korral, ja sedagi mitte kauaks.

Üldiselt on enamik naftaanalüütikuid seda meelt, et nafta hind võib mõnda aega püsida 70 dollari kandis ja sealt ajuti üle tõusta, kuid edaspidi langeb see ikkagi allapoole.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 15:56
Otsi:

Ava täpsem otsing