Anname Merko Ehitusele parima Tallinna lüpsja tiitli

ÄP 21. aprill 2006, 00:00

Kohe näha, et head sõbrad, sobib Keskerakonna juhitava linnavalitsuse ning Eesti ehitusturu liidri Merko Ehituse koostöö iseloomustamiseks. Üleeilne Äripäev kirjutas kabinetivaikuses sündinud kokkuleppest linna ja Merko vahel, mille tulemusena võib Merko teenida Tallinna arvel sadu miljoneid kroone.

Äripäeva hinnangul on Tallinna linna ja Merko Ehituse vahel Lasnamäe tühermaa hoonestamiseks sõlmitav kokkulepe hea näide korporatiivsusest halvas mõttes. Tehing on kasulik kindlasti Merko Ehitusele ja selle firma aktsionäridele, tõenäoliselt ka Keskerakonnale, kuid selgelt kahjulik Tallinna linnale.

Oleme Tallinna linnajuhtide tegevuse suhtes kriitilised, sest piltlikult öeldes antakse nööbi hinnaga ära korralik ülikond. Merko saab linnalt 32 hektari suurusele maatükile hoonestusõiguse sisuliselt poolmuidu. Linna ainus tingimus on, et Merko nimetatud ala heakorrastaks. Erinevatel hinnangutel võivad heakorrastustööd minna Merkole maksma 35-100 miljonit krooni; viimane number on Merko ja linna poolt pakutud ning seetõttu tasub sellesse suhtuda skeptiliselt.

Vastutasuks on aga võimalik Merkol ehitada nimetatud maa-alale korterelamuid, sõltuvalt korruste arvust, kuni viie miljardi krooni eest. Ala heakorrastamine aitab korterite müügihinda kergitada. Seega sisuliselt ei tee Merko heategu mitte linnale ja linnakodanikele, vaid iseendale.

Kui linn oleks pannud hoonestusõiguse avalikule konkursile, siis oleks linn teeninud tõenäoliselt mõnisada miljonit krooni ja saanud ka ala heakorrastatud, sest hoonestajad oleksid investeerinud haljastusse ning teedevõrku. Sellised tingimused saanuks linn konkursil esitada.

Linn aga loobus konkursi korraldamisest, tõsiseid põhjendusi taoliseks otsuseks ei oska linnajuhid nimetada. Kogu projekti esitleti aprilli alguses avalikkusele küll kui Merko heategu, aga kui me kogu tehingut vaatame, siis jääb küll vastupidine mulje. Tegemist on linna heateoga Merkole.

Abilinnapea Taavi Aas küll rääkis Äripäevas, et tegemist on eksperimendiga ning konkurssi korraldades poleks linn paremat tulemust saanud. Aasa kinnitusel on eesmärk otsida erasektoriga kokkupuutepunkte ehk vaagida, kas on üldse võimalik Lasnamäe tühermaale rajada park koos hoonestusega.

Muidugi on tore, et linn otsib koostööd erasektoriga, aga häda on selles, et seda otsitakse ainult ühe arendajaga. Sellega on linn juba eos endale kehvemad kaardid kätte jaganud, piirates oma valikuvõimalusi.

Hoopis hirmutavam on aga Taavi Aasa järgmine tõdemus: "Tõesti me oleks võinud linnas ise mingisuguse projekti välja töötada. Aga kui me oleks pannud selle erasektorile tutvumiseks, siis oleks jõudnud samasse punkti, kuhu oleme kõigi konkurssidega jõudnud. Midagi tehakse valmis, aga seda pole võimalik ellu viia." Selle tõdemusega tõmbab Aas läbipaistvale linnajuhtimisele vee peale. Merko eksperiment tähendab seda, et linn jagab oma vara kabinetivaikuses.

Mida peaks arendajad tegema? Võib-olla tasub osta Keskerakonna võlakirju, et nii käed Tallinna linnas ainuvõimu omava Keskerakonna kõri ümber saada ning seda vajalikul hetkel pigistada.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 15:56
Otsi:

Ava täpsem otsing