Pühapäev 22. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Jõgevamaa ettevõtete TOP

Merike Lees 21. aprill 2006, 00:00

Ligi poole miljoni kroonisest kahjumist seitsme miljoni kroonisesse kasumisse jõudnud Jõgevamaa mullune edukaim ettevõte M.M.M.E OÜ teenis oma kasumi Rootsis.

Metsavarumisega tegeleva M.M.M.E OÜ raamatupidaja Heli Guske sõnul tuli ettevõtte 27 miljoni kroonisest käibest 22,3 miljonit krooni Rootsis ja 4,7 miljonit Eestis. Selle hiigelkäibe tegid M.M.M.E kolm metsamasinat ja seitse meest, kes likvideerisid Rootsi tormimurdu möödunud aasta 1. veebruarist aasta lõpuni.

"Paljud hävisid Rootsis, kuid meil vedas, olime õigel ajal õiges kohas," ütles üks ettevõtte omanikest, Urmas Jefimov. Nende mehed töötasid Bolmsö saarel, kus olid soodsad tingimused metsa lõikamiseks ja väljaveoks. Kuna Rootsi tööots on tänaseks läbi, on ka ettevõtte prognoosid käesolevaks aastaks tagasihoidlikud ja tehtud Eesti olusid arvestades. Nii on käive ligi 15 miljonit väiksem.

Paljud Rootsis hävinud metsavarujad läksid edasi Venemaal, kuid M.M.M.E eelistab töötada Eestis, kuna peab siin metsatöötlemist perspektiivikaks. "Me ei jõua siingi kõike teha," põhjendas ettevõtte juht Janek Jefimov.

Ettevõtte varasem kahjum oli tingitud uue tehnika soetamisest ning halvast ilmast. Praegu kulub igal kuul 350 000 krooni masinate liisingu maksmiseks. Halbades oludes ehk mudas mütates võtavad metstöömasinad kaks-kolm korda rohkem kütust, rääkis Urmas Jefimov. Sügisel saab liisinguperiood läbi ja siis alles tulevad head ajad, ütles Janek Jefimov.

Janek Jefimov näeb metsatöötlemisel Eestis perspektiivi aastateks ja seepärast on ettevõte laiendanud oma tegevust üle-eestiliseks.

Eesti Metall plaanib laieneda Tallinna Teist aastat järjest Jõgevamaa TOPis teisel koha olev vanametalli koguja Eesti Metall OÜ plaanib laieneda Tallinna.

"Nii on kliendile parem, paljud meie kliendid asuvad juba praegu Tallinnas," põhjendas Eesti Metalli tegevjuht Veiko Allingu.

Ettevõtte ühe omaniku Eva Pedjaku sõnul püüab firma pakkuda konkurentsivõimelisi hindu, kuid eelkõige paindlikkust klientide teenindamisel. Samuti arvestada iga ettevõtte ja kliendi omapära ning soovidega, pakkudes ettevõtetele välja omapoolseid lahendusi vanametalli kogumisel.

"Kogemusi tegevuse efektiivsemaks muutmiseks ning uuteks ideedeks on meie töötajad käinud otsimas nii Skandinaavias kui ka Euroopas" selgitas Allingu.

Pedjaku sõnul on Tallinna kokkuostupunkti asukoht välja valitud, vajalik on veel paberite vormistamine ning platsi väljaehitamine ning keskkonnanõuetega kooskõlla viimine.

Kokkuostuga Tallinna linnas on planeeritud alustada veel käesoleval aastal.

Võrreldes ülemöödunud aastaga, kasvatas Eesti Metall kasumit üle kahe ja poole korra. Allingu sõnul tuli see sellest, et 2004. aastal jäi lattu materjali, mida 2005. aastal realiseeriti. Enamik vanametalli läheb Eesti Metallist sorteeritud ja purustatud kujul Lääne-Euroopasse.

Eelmise aasta mais avas Eesti Metall kokkuostupunkti Tartus, mis on hästi käima läinud ning kliendid tunduvad teenindusega väga rahul olevat, väitis Pedjak. Tänavuseks aastaks majandusprognoose Pedjak siiski ei tee, avaldavad vaid lootust, et see jääb vähemalt samale tasemele kui tänavu.

Eesti Metall tegutseb kuuendat aastat, ostes kokku nii musta kui ka värvilist vanametalli. 2004. aastal alustati elektroonikajäätmete kogumist ja töötlemist.

Riigihanked kasvatasid tee-ehitaja kasumit Teede ehituse ja remonditöödega tegelev OÜ Moreen tõusis paari riigihanke ja valimiste tulemusel mulluselt TOPi 7. kohalt esikolmikusse.

Moreeni tegevjuht Juss Maurer nimetas eelmise aasta kasumikasvu peamise põhjusena paari riigihanget, kus nemad alltöövõtjana kaasa lõid. Suurim neist oli Jõgeva-Kaarepere teelõik, mida ehitas Talter, kuid mille pindamistöid tegi alltöövõtjana Moreen. Tee-ehitaja käibe ja kasumikasvu seisukohalt olid olulised ka möödunudsügisesed valimised - vallad ärkasid ja leidsid, et on vaja teid ehitada, et raha enne valimisi ära kulutada, selgitas Juss Maurer.

"Me sõltume teede-ehitusobjekti lähedusest - Tallinna me ei lähe ehitama, kui, siis võib-olla Tartusse," sõnas Maurer. Jõgeva on väike linn, seal suuri tee-ehitustöid ei ole, lootus on eelkõige riigimaanteedel, kus suurim lähedalseisev ehitus on Jõhvi-Valga maantee Mustvee ümbersõit. Kui saab teoks Tallinna-Tartu maantee neljarealiseks ehitamine, on see vesi Moreeni veskile, kuid seda alles 10-15aastases perspektiivis, kui selle tee ehitus Jõgevamaale jõuab, arvas Maurer.

Maurer peab oluliseks, et haaratakse kogu töötsüklit toorme kaevandamisest, töötlemisest kuni paigaldamiseni - vahepeal ei tule kellelegi teisele midagi maksta.

Juss Maurer ei usu, et tänavu enam selliseid käibe ja kasumihüppeid, kui mullu ettevõttes tuleb. Sellele paneb piirid töötajate arv - praegust 30liikmelist kollektiivi tuleks suurendada, kuid suuremat meeskonda ei jaksaks firma talvel ülal pidada.

Palk on Moreenis üle Eesti keskmise - 9500 krooni bruto kuus. Tööandjana on Moreen kohalike seas hinnatud - kogu aeg helistatakse ja tahetakse tööd. "Kahju on inimestele ära öelda, sest tegu on heade töötajatega," ütles Juss Maurer. Paljuräägitud tööjõupuudus on seega Moreenile tundmata.

Gasell nuriseb ärikliima üle Jõgevamaa edukaim kiiresti arenev väikeettevõte on Pauastveres tegutsev 1997. aastal asutatud TK-Team Eesti AS, kes saavutas möödunud aastal Äripäeva üle-eestilises Gaselli TOPis 46. koha.

23 töötajaga koolitahvleid tootva ettevõtte tegevdirektor Ants Reinumägi hindab maakonna ettevõtluskliimat konservatiivseks ja peab selle põhjuseks Rahvaliidu omavalitsust. "Rahvaliidu rahvas ei saa aru, et tulubaas moodustub ettevõtlusest," rääkis Reinumägi. "Nad jagavad raha laiali, kuid ei mõtle, kuidas aktiviseerida tulubaasi. Ütlevad, et "ega meie saa midagi teha", ettevõtlus peab ise arenema. "

Reformierakondlasest Reinumägi sõnul tuleks unustada erakondlik kuuluvus ja mõelda, mis on maakonnale kasulik. "Meil unustatakse ära isegi selline asi nagu Tartu-Tallinna maantee, me elame tuiksoone ääres ja peaksime kasutama ära ristteid," lausus Reinumägi.

TK-Team ekspordib oma tahvleid Soome, Inglismaale, Saudi Araabiasse, Baltimaadesse. Kuna koolitahvlite vajadus väheneb aastas üks-kaks protsenti, võtab ettevõte oma tootmisse uusi asju - TV konsoole ja esitluskärusid.

Maakonna TOPi metoodika Maakonna ettevõtete TOPi pääsemiseks peab ettevõtte registreerimisaadress või tootmine/tegevus asuma vastavas maakonnas. Samuti peab ettevõte olema tegutsenud kahel järjestikusel täismajandusaastal.

2005. aasta TOPi koostamiseks tellis Äripäev justiitsministeeriumi registrikeskusest 2004. aasta majandustulemuste põhjal maakonna 150 käibelt suurima ettevõtte andmed. Andmed saadeti ettevõtetele kontrollimiseks ja paluti neid täiendada 2005. aasta majandusnäitajatega. Arvutustes osalesid kõik ettevõtted, kes saatsid TOPi koostamiseks vajalikud finantsnäitajad. Koond TOPis näidatakse ära 50 parima ettevõtte andmed, kõigi TOPis osalejate andmed leiab üldandmete tabelist Äripäeva kodulehelt.??

Ettevõtted seatakse pingeritta kuue näitaja põhjal. Arvutamise aluseks võtame 2005. aasta müügitulu, müügitulu kasvu võrreldes 2004. aastaga, 2005. aasta maksueelse kasumi, kasumi kasvu võrreldes 2004. aastaga, rentaabluse aastal 2005 ja omakapitali tootlikkuse aastal 2005.

Iga näitaja põhjal reastatakse ettevõtted edetabelitesse, iga koht järjestuses annab kohale vastava arvu punkte. Kuue tabeli punktid liidetakse. Võidab kõige vähem punkte kogunud ettevõte.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 15:56
Otsi:

Ava täpsem otsing