Kirjanik, kunstnik ja terasmees

"Olen investor, esindan oma tööaja vältel enda varandust," on Kõomägi defineerinud Eesti Ekspressis oma ametit. Tõepoolest olevat tuttavate sõnul meeste visiitkaartidel ametinimetusena kirjas investor.

Nii laia haardega ärimehed ei saa ju ometi olla kuigi tagasihoidlikud, arvasin ma lugu ette valmistades. Selgus aga, et saavad ikka olla küll.

Pärast mitmepäevast meilide ning telefonikõnedega pommitamist sooviga persooniloo jaoks kokku saada, tuleb Kõomäelt vastus: "Otsustasime, et tänasel päeval me ei soovi avalikkuse tähelepanu. Tahame omi asju vaikselt, ilma suurema kärata ajada. Võib-olla kunagi muutume nii edevaks, et nõustume enda meedias eksponeerimisega."

Investeerimispankuri ning ASi Klementi nõukogu esimehe Indrek Rahumaa sõnul ongi mehed loomult tagasihoidlikud, kuid see ei takista neil koos edukalt äri ajamast. Otsused on neil alati läbi mõeldud, spontaanselt ei tegutseta, kuid kui on vaja, suudetakse otsus väga kiirelt vastu võtta, rääkis ta.

Äripartner Guido Kundla kinnitusel on meeste tagasihoidlikkus enda meedias eksponeerimisel väga sümpaatne. Kuigi nende puhul on tegemist erinevate inimestega, täiendavad nad üksteist ning otsused võetakse vastu konsensuslikult, lisas ta. Kundla arvates teevad nad asju rõõmuga ja naudivad protsessi ilu.

Kõomägi on öelnud, et tal ei ole enam erilist hirmu, kui ka mõni asi nurja läheb: "Sest vahel lähevad asjad huvitavalt perse."

"Eks nad sellised natuke teistmoodi ärimehed ole, jutumärkides öeldes - imelikud inimesed," iseloomustas mehi Maldar Mäesalu, kes nendega koos töötanud Säästumarketis ning Ehitusservice'is. Tema sõnul võivad meeste nägemused asjadest olla eriskummalised ning ettepanekud hullumeelsed, kuid see andvatki võimaluse näha asju teistmoodi. Kuue aasta jooksul, mil ta neid tunneb, on mehed muutunud rahulikumaks - tõmblemist ning kärsitust on vähem. "Mõnes mõttes elavad nad rantjee elu, päevast päeva rügajad ei ole, võtavad aega hobide jaoks," lisas Mäesalu.

Jaanuaris kinolinadele tulnud lühimängufilmi "Tühirand" rahastamises osales Tugev Tuul Films, mille omanikeks on meile tuttavad kolm meest.

"Tühiranna" produtsendi Katrin Kissa sõnul oli Kõomäe, Mansbergi ja Prantsiga kokkusaamise näol tegemist juhuste kokkulangemisega. "Meie otsisime rahastajat, nemad millegi uue ja huvitava toetamist," rääkis Kissa. Nad toetasid filmi 100 000 krooniga ehk kolmandikuga filmi eelarvest. Kissa arvates huvitas mehi filmi tegemise juures pigem protsess kui selline, vähem rahaline pool. Kõik kolm osalesid filmis kõrvalrollides. "Olid sellised lahedad tüübid, võtsid filmitegemist siira tahte ning huviga, sooviga oma elu laiemalt elada," kiitis Kissa.

Mehed on varem oma lõbuks teinud amatöörfilme, osaletud on ka filmifestivalidel.

Kõomägi on viimastel aastatel ennast ka kirjanduses teostamas. Eelmisel aastal avaldati tema novellikogu "Amatöör." Kirjanike Liidu esimees Jan Kaus on Eesti Päevalehe kultuurilisas Arkaadia iseloomustanud Armin Kõomäge kui inimest, kelle kirjanduslikus andes ei tasu kahelda. Tema sõna- ja teemakasutusest leiab debütandile üldsegi mitte tavapärast leidlikkust ja hoogsust. Higilõhna pole tunda. Selle aasta 2. märtsil sai Armin Kõomägi novelli "Anonüümsed logistikud" eest Friedebert Tuglase nimelise novelliauhinna, preemiaks 10 000 krooni.

"Kui ma kirjutamisprotsessi ei naudiks, siis ma ju ei kirjutaks ka," on Kõomägi kirjutamist põhjendanud.

Kaunite kunstidega tegelemine pole võõras ka Indrek Prantsule. Maldar Mäesalule meenub, et Prants tegeleb maalimisega, isegi näitus on üleval olnud.

Vaimu harimise kõrval pole mehed sporditegemist unustanud. Indrek Rahumaa rääkis, et Kõomäe ning Mansbergiga saadudki seitse aastat tagasi tuttavaks ühise hobi surfamise kaudu.

Mansberg kirjutab Eesti Purjelaualiidu kodulehel: "Surf on osa minu elust ja tundub, et üks ilusamaid."

Kõomägi hakkas purjetamisega tegelema üheksa-aastaselt, surfiga kahekümne viieselt. "Surfan puhtalt lõbu pärast, mõnus on," on tema moto.

Hawaii Expressi purjelauakooli juht Karmo Kalk rääkis, et Sven ja Armin on laia silmaringiga, maailma näinud ning hästi sõbraliku suhtumisega mehed. Toetavad rahaliselt lastesporti. Sven on minu parim sõber, nagu vend, tema hüüdnimi surfarite hulgas on Terasmees, ta julgeb riskida ning õnne on tal ka, rääkis Kalk.

Meeste hobidena toovad nende tuttavad välja veel fotograafiahuvi ja reisimise. Kõomägi mängis ülikooli ajal punkbändis.

Prantsile ja Mansbergile kuuluva seltskonnaajakirja Just peatoimetaja Anu Saagim iseloomustab omanikke kui sümpaatseid ning läbirääkimistel paindlikke mehi, kes ajakirja sisusse ei sekkuvat. "Nii nagu mina, on ka nemad ajakirjanduse alal amatöörid," lausus ta. "Mansberg on selline päikesepoiss, Prants on vaiksem," räägib Saagim, kui palun tal veel mehi iseloomustada.

Kõomäe, Mansbergi ja Prantsi elustiili sobib hästi kokku võtma Kõomäe lause eelmise aasta Eesti Ekspressis: "Praegu ei näe enam vajadust hommikust õhtuni raha teenida, veedan aega sõpradega, mängin squash'i, käin koolivaheaegadel perega soojal maal."

Kõomägi, Mansberg ja Prants astusid suurde ärisse 1994. aastal hulgifirma Smarten asutamisega. Üheksakümnendate lõpus tulid mehed turule Säästumarketi ketiga, mis hiljem müüdi Keskole. Veel kuuluvad mehed Eesti Raudtee omanikufirma BRS ja ehitusmaterjalide kaupluse Ehitusservice omanikeringi. Neile kuulub ka osalus alkohoolsete jookide maaletoomise ning jae- ja hulgimüügiga tegelevas OÜs Spirit Star, mille omanike hulka kuulub ka Riigikogu esimees Toomas Varek.

Prants ja Mansberg on koos kinnisvarasse investeerinud. Lehtedes on suuremate ostudena kajastamist leidnud endise teede- ja sideministeeriumi hoone Viru tänaval 41 miljoni krooni eest, skandaalne Pärnu mnt 10 kinnistu ning eelmisel aastal ostetud Klementi kinnistud 53 miljoni krooni eest. Lisaks annavad mehed välja seltskonnaajakirja Just.

Mansberg on ka üks Klementi omanikest.

Rahandusõppejõud ütles kord loengus, et mida te, Mansberg, ka teate. Kõik hakkasid naerma - ta oli just Säästumarketi Keskole müünud. Selline lahe kuju oli, kui oli vaja pidu panna, siis pandi pidu. Temale küll pole raha pähe hakanud.

Minule jätsid Prants, Mansberg ning Kõomägi läbirääkimispartneritena väga positiivse mulje. Tutvustasime oma plaane uutele turgudele mineku osas, neile need meeldisid. Kuid lisaks põhja poole laienemisele, on nende sooviks ka lõuna poole, Läti ja Leedu turule minek. Läbirääkimistel osalesid nad kõik kolmekesi, edasise juhtimisega hakkab tegelema Indrek Prants.

Tunnen Indrekut ja Sveni väga hästi, Arminiga ei ole nii palju kokku puutunud. Sven on selline heas mõttes agressiivsem, Indrek jälle natuke kalkuleerivam. Nad on hästi lahedad ja sõbralikud. Mõistan ka, miks nad avalikku tähelepanu ei vaja - neil pole vajadust ennast müüa, ettevõtmised lähevad niigi hästi.

Tublid, ettevõtlikud poisid! Tulid 90ndate alguses minu juurde Dunkerisse tööle, siis asutasid Smarteni. Säästumarket oli fantastiline projekt. Neil on olnud erakordne õnn olla pea terve teadlik elu ettevõtluses.

Armini raamatukirjutamine oli ikka suur üllatus. Ta ise on nüüd öelnud, et sulg ei libise nii hästi - väike pinge on peal. Indrekul jäi EBSis magistritöö pooleli, tema on hea analüüsivõimega. Sven on kõva spordimees. Tema kohta on öeldud, et kui ta poleks hakanud tennist mängima mitte 30aastaselt, vaid 14aastaselt, võiks ta praegu maailma paremikus olla.

Neil on väga hästi läinud, aga nad on selleks ka kõvasti vaeva näinud.