Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Saku Suurhallis jäähokipidu
Jäähokifännidel algab pühapäevast suurpidu, sest 23.-29. aprillini toimub Tallinnas Saku Suurhallis 2006. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjoni B-grupi turniir.
Eesti koondis alustab turniiri kahe väga raske mänguga, esmalt tuleb vastu hakata Poolale, seejärel on suursoosik Austriale vaja hambaid näidata.
Lisaks Austriale ja Poolale osalevad B-grupi turniiril veel Holland, Leedu ja Horvaatia. Kaks viimast asuvad maailma reitingutabelis eestlastest tagapool.
"Usun, et Austria on selle turniiri favoriit," ütleb Eesti Jäähokiliidu president Priit Vilba. "Nad langesid kõrgeimast divisjonist eelmisel aastal välja ja tahavad nüüd iga hinna eest end tagasi võidelda. Edasi kõrgeimasse divisjoni pääseb vaid turniiri võitja." Leedu, Poola ja Hollandiga ootab Vilba aga pingelisi ja põnevaid lahinguid. "Sihime kohta esikolmikus, aga mäng on mäng ja seetõttu ei tasu mitte mingisuguseid lootuseid maha matta." Nii poolakate kui hollandlastega on viimastel aastatel suudetud viik välja mängida.
Eesti jäähokikoondis valmistus algavaks turniiriks Soomes, kus viibiti 14.-18. aprillini. Seal peetud kontrollkohtumine kohaliku Nastolan Kiekko meeskonnaga suudeti võita 7:4, kaks tabamust said protokolli Aleksander Petrov ja HC Panteri ründaja Rainer Palu. Viimast peab Vilba Andrei Makrovi kõrval üheks eestlaste võtmemängijaks rünnakul. "Hooaja lõpus sattus ta imelisse vormi, loodetavasti ei ole see hoog siiani raugenud." Edu võtmeks eesseisval turniiril on Vilba sõnul aga eestlaste kaitseliini tegevus. Venemaal Dmitrovi meeskonnas leiba teeniv Aleksander Agnevštšikov, Lauri Lahesalu (ASG Angers, Prantsusmaa) ja Roman Potšinok (HK Stars) peavad tagama koondise eduka tegutsemise vastaste rünnakuid tõrjudes.
Rahvusvahelise Jäähokiföderatsiooni 1930. aastast korraldatavad maailmameistrivõistlused jõuavad Eestisse esmakordselt. Alates 2001. aastast kehtima hakanud süsteemi järgi on maailma parimad hokimeeskonnad jaotatud tugevuse järgi divisjonidesse. Samal ajal kui kõrgeima divisjoni turniir korraldatakse sel aastal lõunanaabrite lätlaste juures, sai Eesti Jäähokiliit 2005. aasta mais Viinis toimunud konkursil au I divisjoni B-alagrupi turniir läbi viia.
"Konkureerisime Leedu ja Poolaga," meenutab liidu president Priit Vilba. "See oli kohati nagu Eurovisioonil punktide andmine."
Edu põhjuseks ei pea Vilba mitte ainult Saku Suurhalli kui kõrgetasemelise spordibaasi olemasolu, vaid ka Eesti hokimängijate ja -koondise head käekäiku viimastel aastatel.
Eesti jäähoki on viimastel hooaegadel võtnud terava suuna ülesmäge ja seda on tõestanud ka koondise esinemised. "Püsime juba pikemat aega maailma 25 parema rahvuskoondise hulgas," märgib Vilba. "Aina rohkem mängijaid siirdub välismaale, juba praegu on mehi nii Venemaal, Tšehhis, Soomes, Rootsis, Prantsusmaal ja mujal." Ka kohaliku meistriliiga tase on märgatavalt tõusnud, seda tõestab suur publikuhuvi. Suuremal osal kohtumistest on pealtvaatajaid tuhandetes. Vilba loodab, et publiku huvi ei vaibu ka koondise toetamisel.
Autor: Mikk Jürjens