Tuiksoo monument

Kristina Traks 21. aprill 2006, 00:00

"Eesti Toit on mu südameasi, kiidetagu või laidetagu mind selle eest," ütleb 45 miljoni kroonise riikliku omamaise toidu propageerimise programmi Eesti Toit initsiaator ja eestvedaja põllumajandusminister Ester Tuiksoo.

Selle aasta alguses riigieelarvest eraldatud raha toel käima läinud Eesti Toidu projekt on tõenäoliselt asi, mida veel aastategi pärast Ester Tuiksooga seostatakse. Võib vaid loota, et alles algusjärgus olev toidu propageerimise programm ei kujune samasuguseks nagu Eesti märgi otsingud, kus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuses 13 miljoni krooni ja suurte mõttepingutuste toel valmis Eestit turistidele tutvustav märgike Welcome to Estonia.

Kolme aasta peale planeeritud arengukava Eesti Toit, mille valitsus 2005. aasta lõpus heaks kiidab ning millele 45 miljonit krooni eraldab, on Ester Tuiksoo peas tegelikult "valmis" juba aastate eest. "Juba kuus-seitse aastat tagasi põllumajandus-kaubanduskojas töötades uurisin, kuidas teistes riikides selliseid projekte tehakse, ja üritasin ka meil seda ideed maha müüa," räägib Rahvaliidu liige Tuiksoo õhinal. "Ei õnnestunud tookord."

Vajadusest Eesti toidukraami turundamisele ja reklaamimisele rohkem tähelepanu pöörata räägib Tuiksoo intervjuus Postimehele juba oma esimesel ministrina ametis oldud päeval 2004. aasta kevadel. Eelmise aasta kevadeks on jutt toidukraami paremast tutvustamisest saanud kaante vahele Eesti toidu arengukavana ning Tuiksoo küsib Eesti toidu propageerimiseks riigieelarvest 20 miljonit krooni. Selle Tuiksoo ka saab ning veelgi enam - järgmisel ja ülejärgmisel aastal kulutatakse Eesti toidu propageerimisele veel vastavalt 15 ja 10 miljonit krooni maksumaksja raha.

45 miljonit krooni, mis kolme aastaga Eesti toidukauba tutvustamiseks investeeritakse, on vennalikult jagatud Tuiksoo endise ja praeguse tööandja vahel: 22,4 miljoni eest uurib, teavitab ja koolitab Eesti toidu teemal põllumajandusministeerium ning 22,6 miljoni krooni eest ajab Eesti toidu asju põllumajandus-kaubanduskoda, mille juhi kohalt Tuiksoo ministriks sai.

Kuid mida üldse saab 45 miljoni krooni eest? Detailselt on see summa lahti kirjutatud Eesti Toidu finantsplaanis, kuid katsed saada täpsemalt teada, mida endast ikkagi kujutab näiteks uuring "Jätkusuutliku toidu defineerimine" või "Eesti Toidu seminarid laiemale üldsusele" jäävadki katseteks, sest põllumajandusministeeriumisse saadetud küsimuste vastused ringlevad senini ministeeriumi kabinettides kooskõlastusringil justkui mõni mahukas uue seaduse eelnõu.

Igal juhul kulub ligi 20 miljonit kõikvõimalikele Eesti Toidu promoüritustele, nagu näiteks raadio- ja telesaade, film Eesti toidust, igasugused seminarid, välismessidel osalemine, tarbijate teavitamine Eesti toidust, temaatilisele koduleheküljele www.eestitoit.ee uute materjalide lisamine jne. Ligi 8 miljoni krooni eest on kavas uurida Eesti toitu ja siinseid toitumistavasid kõikvõimalike nurkade alt: uurida mahetootjaid ja nende muresid, defineerida Eesti toit ja jätkusuutlik toit, juba on uuritud, mismoodi pakutakse Eesti tüüpilist toitu toitlustusasutustes. Plaanis on teha veelgi uuringuid, mille sisu ja eesmärk pole veel Eesti Toidu projekti finantsprogrammis lahti kirjutatud. Igasuguseid koolitusi mahub Eesti Toidu projekti ligi viie miljoni krooni ulatuses, seejuures saavad kvaliteedikoolitust mahe- ja väiketöötlejad, toimuvad koolitused ja seminarid kvaliteedijuhtimissüsteemide propageerimiseks, koolitatakse kutsekoolide õpilasi ja õpetajaid, maaettevõtjad õpetatakse valmistama rahvustoite ja neid serveerima jne. Juba sel sügisel peaks Saku Suurhallis toimuma mastaapne Eesti toitu tutvustav toidufestival.

Mõned käegakatsutavad ja silmaga nähtavad asjad on Eesti Toidu projekti raames juba valminud. Üheks esimeseks selliseks on turistidele suunatud nn Eesti toidu visiitkaart. Sellest kenast värvilisest brošüürist saab turist teada, et eestlased on rahvas, kes lihakraamist armastavad eriti suitsuvutti, õllevorsti ja ulukilihasuitsuvorsti. Seejärel teevad aga eestlased suu magusaks käsitsi valmistatud šokolaadiga, mida siinmail juba 200 aastat tehtud on. Joogiks kõlbab hästi õlu või vesi, kangemast kraamist Vana Tallinna liköör, marjavein või viin. Mitmetes võõrkeeltes trükitava ning turismiinfopunktides ja välismessidel jagatava visiitkaardi väljaandmisele kulub kolme aasta jooksul ligi miljon krooni.

Põllumajandus-kaubanduskoja tellimusel on valminud ka veebilehekülg P:MStream www.piimstream.ee, mis kohe ülespanemise järel tekitas elavat vastukaja ja hämmeldust mitmetes avalike veebipäevikute pidajates. Alla 19aastastele mõeldud piimajoomist propageerivalt koduleheküljelt saab teada, et kõik lehmad on emased ja pullid isased. Veel saab koduleheküljelt teada näiteks Eesti rula ajaloost, mis pole muud kui "vana rula ja paar haisvaid ketse. Ning verised põlved".

Eesmärgid aga, mis kõige selle suure uurimise, tutvustamise, teavitamise ja koolitamise tulemusel peaks täituma, on üsna laialivalguvad. Eesti Toidu arengukavas on ära toodud kaks suurt strateegilist eesmärki - tagada Eesti toidusektori jätkusuutlik areng ning kaitsta tarbijate huve ja informeerida tarbijaid. "Ei ole tõesti väga üheseid ja konkreetseid eesmärke," tunnistab põllumajandusministeeriumi asekantsleri Ruve Šank. "Projekt on meie jaoks siis eesmärgi täitnud, kui Eesti toidu eelistamine konjunktuuriinstituudi iga-aastaste mõõtmistulemuste järgi ei langeks alla 80 protsendi." Viimaste mõõtmistulemuste järgi eelistab 79 protsenti eestimaalastest kohalikku toitu.

Küllap ei kujutaks keegi ette, et 45 miljoni kroonise eelarvega asutus toimiks ilma juhi või koordineerijata, kuid Eesti Toidu projekti puhul polegi olemas inimest, kelle visiitkaardil seisaks: projekti Eesti Toit juht. "Liiga suur projekt ühele inimesele juhtimiseks," ütleb Ester Tuiksoo.

Sestap käibki projekti juhtimine laiapõhjalise Eesti Toidu nõukogu kaudu, mis koguneb Tuiksoo juhtimisel vähemalt kaks korda aastas ja kuhu on kaasatud erinevate valdkondade esindajad. Nõukogu asjaajamist ja tehnilist teenindamist korraldab põllumajandusministeeriumi turu arendamise büroo ning lisaks saavad Eesti Toidu projekti juhtimise juures tööd veel kümmekond põllumajandusministeeriumi ametnikku, põllumajandus-kaubanduskoja, piimaliidu ja konjunktuuriinstituudi esindajad. Tõsi, lisatasu ministeeriumi ametnikud Eesti Toidu projektis kaasa löömise eest ei saa.

Et aga Eesti Toidu näol oleks tegemist projektiga, mis kaob, lõppeb või katkestatakse näiteks uue valitsuse või uue põllumajandusministri ametisse asumisega, seda projekti hing Tuiksoo küll ei pelga. "Tahaks näha inimest, kes selle projekti katkestab," ütleb ta veendunult. "Ja seda ei tasu ka muretseda, kas jõuame plaanitud tegevused ära teha - jõuame küll."

Reformierakondlasest riigikogu liige Meelis Atonen ei varja, et Reformierakonna suhtumine Eesti Toidu projekti on kriitiline. "Me ei suhtu positiivselt ühessegi ettevõtjate toetamise skeemi, kus riigi rahaga mingi kitsa valdkonna ettevõtteid toetatakse," ütleb Atonen. "Rahvaliit oli omal ajal väga kriitiline Welcome to Estonia projekti suhtes, kuid nüüd teevad nad ise sisuliselt sama asja."

Atoneni sõnul poleks ehk teistsuguses valitsuskoalitsioonis Eesti Toidu sarnast projekti tehtud. "Ja muidugi on ka nii, et mida vähem on riigil raha, seda tugevam on kontroll selle kasutamise üle, ja vastupidi," sõnab ta.

Väljavõtted Eesti Toidu finantsplaanist; tegevus ja eelarve kroonides

Eesti toidu retseptide arendus 2 000 000
Ruve Šank, põllumajandusministeeriumi asekantsler: See on suur asi, tuleb teha riigihange. Meil on eesmärk, et töötatakse välja umbes sada retsepti, otsitakse vanu retsepte ja arendatakse neid edasi. Kui see on tehtud, siis teeme 500-le toitlustamisega seotud inimesele konverentsi ka.

Eesti toidu defineerimine: uuring ja konverents 260 000
Ruve Šank: Kolme pakkumise teel valisime välja Tartu Ülikooli, kelle semiootikud praegu seda uuringut teevad. Kui uuring saab valmis, teeme korraliku konverentsi ka. Konverents toimub ilmselt mais.

Riigi stendi kontseptsiooni välja arendamine ja messidel osalemine 10 700 000
Ants Käärma, põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse esimees: see tegevus haakub mainekujundusprojektiga. Messidel käimisest näeme kindlasti palju tulu tõusvat. Ning on ju hea, kui meie stend näeb kena välja ning selle külastajatele on võimalik korralikke materjale jagada.

Mainekujundusprojekt 1 000 000
Ants Käärma: tahame välja töötada ühtse stendikujunduse välismessidel käimiseks. Praegu meil ei ole seda. Riigihanget me ei teinud, võtsime pakkumised reklaamiagentuuridelt. Sügiseks peaks ühtne kontseptsioon valmis olema.

Tootearendusele suunatud projektid 1 350 000
Ants Käärma: Tulevad üritused ja võistlused, kus propageeritakse toitude valmistamise erinevaid võtteid. Näiteks tahame koolitada rohuteede valmistajaid ja aidata kaasa nende toodete turustamisele. Koostamisel on trükis enamlevinud rohuteedest.

Veebilehe www.eestitoit.ee täiendamine ja uue materjali lisamine 600 000
Ants Käärma: Kodulehekülje pani üles ministeerium (ministeeriumi andmeil maksis see 60 000 krooni - toim.), meie arendame seda edasi. Miks täiendamine nii palju maksab? Ega info üles panemine ei maksvatki nii palju, küll aga info kogumine ja töötlemine.

Koolipiimaprogrammi toetavate tegevuste väljatöötamine 1 200 000
Ants Käärma: Tuleb arvutiprogramm või nagu mäng, kuidas piima joomine huvitavaks teha.

Aadressil www.piimstream.ee saabki teada, miks on hea piima juua ja kust piim üldse tuleb. Veel saab lilla-helesinise kujundusega P:MStreami-nimeliselt koduleheküljelt võita auhindu, kuulata muusikat, lugeda lugu "Eesti rula ajaloost" ning saada teada, et "mäesuuska on sõitnud arvatavasti pooled Eesti elanikest". Lehekülg on üleval kuni juuni alguseni ning suunatud alla 19aastastele noortele.

Film Eesti toidust 400 000
Ants Käärma: Tahame, et filmitootjad ise pakuksid, milline see film võiks olla. Film võiks olla nii 15 minutit pikk. Selle kuu lõpus saadame pakkumiskutse vähemalt kolmele firmale.

Telesaade ja rubriik raadios 3 000 000
Ants Käärma: Vahur Kersnaga peaks meil olema eelkokkulepe telesaate osas. Iga nädal see saade kindlasti ei hakka olema. Räägiksime seal saates märkidest, retseptidest, maatoitudest. Kui palju sellest summast läheb telesaatele ja kui palju raadiole, pole veel ära jagatud.

Eesti toidu võrgustiku arendamine 484 000
Ants Käärma: Oleme juba kaardistanud infopunktid ning loonud kontaktid sealsete inimestega. Nemad on meile öelnud, milliseid Eesti toidu alaseid materjale nad vajaksid. Need saadetakse neile teele, samuti teeme infopunktide töötajatele väikse koolituse, et nad oskaks küsimustele vastata, kui mõni turist Eesti toidu kohta küsib.

Eesti toidu visiitkaart 940 000
Ruve Šank: Selle asjaga oli juba probleeme. Riigihankel võtsime kõige odavama pakkumise, kuid see, mis nemad välja pakkusid, ei kõlvanud mitte. Pidime võtma järgmise pakkumise, mis oli kaks korda kallim ja mille tegi Ajakirjade Kirjastus.

Juba on valmis värviliste piltidega illustreeritud ingliskeelne brošüürike ning kohe-kohe saavad valmis ka vene-, saksa- ja soomekeelsed samasugused trükised, mida hakatakse jagama turismiinfopunktides, välismessidel, kus Eesti tootjad oma kaubaga väljas jne.

Turistide eelistuste ja hoiakute uuringud 925 000
Ruve Šank: Seni on uuritud vaid, millist alkoholi ja kui palju turistid Eestis ostavad. Me tahame aga uurida, milliseid toite ja miks nad ostavad.

Toitumise faktiline uuring 800 000
Ruve Šank: Tahame teada, mida ja kui palju inimesed söövad. Minu teada ei ole sellist asja Eestis veel uuritud.

Kokku: 45 mln krooni

Suuremad ettevõtjad, kes toodavad neid kaupu, mida Eesti Toidu projektimeeskond juba turistidele Eesti tüüpilise toiduna tutvustab, ei tea projektist suurt midagi.

Hoidiseid ja konserve tootva ASi Salvest nõukogu esimees Veljo Ipits ütleb, et usub küll, et Eesti Toidu projektiks kuluvat raha ei jagata niisama laiali, vaid leitakse kohad, kus Eesti toidukraami tõhusalt reklaamida. "Ise me muidugi oma turunduskulusid ei vähenda seetõttu, et nüüd riik ka reklaami teeb," sõnab ta. "Kindlasti on hea, kui mitte kellestki sõltuva raha abil vaieldakse ja uuritakse läbi teemad, mida muidu võib-olla mitte keegi kunagi ei tõstataks. Loodan, et meie ettevõtjana saame ka neid uuringuid ära kasutada."

"Ma pole väga hästi kursis selle projektiga, kellele see on üldse suunatud," küsib Tartu õlletehase juht Tarmo Noop vastuseks Eesti Toidu teemalisele kommentaarisoovile. "Meil on sellest kampaaniast ilmselt väga vähe kasu, sest importõlu moodustab kogu õlleturust Eestis vaid neli kuni viis protsenti. Pole mõtet propageerida tooteid, milles niigi kogumaise kauba tarbimine väga suur."

Samas ütleb Noop, et tal on väga hea meel, et riik toetab Eesti Toidu projekti raames ettevõtjate osalemist välismessidel. "See on tõesti asi, millest on ettevõtjal ka reaalselt kasu," ütleb ta. "Mida arvata aga uuringutest? Sellised asjad pakuvad huvi ministeeriumile."

Rakvere lihakombinaadi juht Olle Horm on hämmeldunud, kui kuuleb, et tüüpilise Eesti lihatoiduna turistile vutiliha tutvustatakse. "Kas keegi tõesti usub, et suitsuvutt on Eesti läbimurdetooteks rahvusvahelisel turul?" imestab ta. "Tegelikult mind ettevõtjana huvitab üsna vähe, mida turist meie toidust arvab, peaasi, et Eesti elanik sööks Eesti toitu." Liviko juhatuse esimees Janek Kalvi pole samuti Eesti Toidu projektiga eriti kursis. "Ah, meie Vana Tallinna liköör on seal visiitkaardil ära toodud - no väga hea siis ju, nad on suutnud ilma meieta õigeid valikuid teha," rõõmustab Kalvi, saades teada täiesti tasuta reklaamist paljudele turistidele. Samas ta möönab, et mingisugusele Eesti toidu teemalisele ajurünnakule pole teda küll kutsutud, kuigi võiks ju ka ettevõtjaid sellesse projekti kaasata.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 15:56
Otsi:

Ava täpsem otsing