Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
BRS: meiega käitutakse nagu Jukosega
"Eile õhtul sai Eesti endale omaenda Jukose," sõnas Burkhardt reedel.
"Igal juhul võib tõmmata selgeid paralleele Eesti valitsuse käitumise ja Venemaa käitumise vahel Jukose aktsionäride suhtes. Loomulikult ei usu me, et sellised sammud Euroopa Liidu liikmesriigi puhul läbi lähevad, kuid valitsuse paanilised ja tsiviliseerimatud kavatsused on ilmselged - leida populistlikke argumente ja õhutada vaenu erainvestorite vastu eesmärgiga varjata omaenda vigu," märkis Burkhardt.
Burkhardt kinnitas, et selle aasta seisuga on nemad investeerinud Eesti Raudteesse ja selle infrastruktuuri 2,56 miljardit krooni, riik väidab aga, et alafinantseerimist on üle 300 miljoni krooni.
"BRSil on 5aastane investeerimisplaan ja finantsplaan, mis näeb ette raudtee infrastruktuuri ning reisijateveo edendamisesse investeerida ligi 1,6 miljardit krooni, seda aga ei ole tehtud," sõnas majandusministeeriumi õigusosakonna juhataja Eva Vanamb.
Ministeerium süüdistab BRSi ka valede andmete esitamises, täpsemalt, et BRS on näidanud investeeringuna veermiku suurenemist, kuigi tegelikkuses osteti tagasi varem maha müüdud vedurid. "Sama seis on ka muu veermikuga, müüdud ja taasostetud vara näidatakse investeeringutena, kuigi ettevõtte põhivara suurus ei muutu," ütles Vanamb.
BRS lükkas need süüdistused ümber ning nimetas riigi käitumist survena müüa aktsiad tagasi riigile ning seda hinnaga, mis on riigile vastuvõetav. "Kui riik teeb pakkumise, siis arutame, kuid siiani ei ole pakkumist tulnud," sõnas Burkhardt.
"Kaks kuud on nüüd aega investeerimisplaan täita. Me tahame ikkagi toimivat raudteed ning ei hakka 60 päeva möödudes kohe lepingut lõpetama, anname ikka lisaaega, kui BRSi poolt tuleb samm, millega nad tahavad oma vead parandada," sõnas Vanamb.
Kahekuuline periood hakkab jooksma ajast, kui lepingu lõpetamise kiri BRSini jõuab. Samas kinnitab BRS, et jätkab läbirääkimisi võimalike aktsiate ostjatega ning seda isegi siis, kui lepingu lõpetamine viiakse kohtusse.
Juhul kui erastamisleping lõpetatakse, tagastab riik BRSile Eesti Raudtee ostusumma miljard krooni, millele lisanduvad BRSi tehtud investeeringud.