Kasiinod lõpetavad vilkumise

Rahandusministeeriumis koostamisel olev seadus seab piirid mänguautomaatide miinimumarvule, mis tõuseb senise kaheksa automaadi pealt ca 30 peale. Ka jääb omavalitsuste otsustada, kuhu võib uusi kasiinosid püsti panna.

Seoses seaduse muutmise ning rahulolematuse puhangutega avalikkuse poolt kutsusid Tallinna ning Tartu linnajuhid rahandusministeeriumi, tolli- ja maksuameti ning hasartmängukorraldajate esindajad ümaralauale, et asjad selgeks rääkida. Tallinna linnapea Jüri Ratas meenutab, et kui ta võimule tuli, tegi retke Tallinna öistel tänavatel ja nägi, kuidas linn on täis vilkuvaid, kutsuvaid tulukesi, mis kõik kuulusid kasiinodele. "150 meetri peal kolm kasiinot pole normaalne. Sai selgeks, et omavalitsusel peab olema suurem õigus kaasa rääkida," meenutas Ratas.

Kuna eelnevalt oli palju juttu sellest, kuidas tuleks kasiinondust ohjata ja isegi võib-olla kaardile märkida valged laigud, kust peavad kasiinod ära kolima, on hasartmängukorraldajad ümarlauaks põhjalikult valmistunud. Kohale tuldi omapoolsete ettepanekutega, olles nõus kohe asendama vilkuvad tulukesed staatilise valgusega, rahastama lisatänavavalgustuse paigaldamist kasiinode ümber ning suurendama turvakaamerate arvu ja ühendama need politsei võrku. Nõus ollakse ka sellega, et kasiinosid on Eestis liiga palju.

"Seda ei oska rahasse täna keegi panna, mis see maksma läheb, aga mulle teeb suurt heameelt, et ettevõtted on muutustega päri. Tõsi, me tegime selleks ka kõvasti kodutööd," sõnab Eesti Hasartmängukorraldajate Liidu tegevjuht Tõnis Rüütel. "Sellel majandusharul on läinud hästi, lapsepõlv on möödas ja sellist otse vastukäginat polnud. Saadi aru, et sellisel kujul nagu seni, 1995. aasta seaduse järgi on tegutsetud, enam ei saa," lisab Rüütel.

Tallinnas on 68 ja Eestis kokku 132 õnnemängukohta. Operaatorid on Rüütli sõnul ka ise huvitatud, et kaoksid väiksed ning suuremad, valgemad jääks alles. Kui paljud kasiinod uksed kinni panevad ja kui paljud mänguautomaate juurde ostavad, näitab aeg.

Videomat Casino Grupi tegevdirektori Algirdas Rozmanase sõnul tuleb nende 28 mängukohast muudatuse tõttu sulgeda neljandik. Ta ei nurise muudatuste üle, sest kartis hullemat. "Enne ümarlauda olid tunded ebamäärased. Meil töötab ikkagi 350 inimest, kelle heaolu sõltub firma käekäigust. Riigile maksame iga kuu 7,8 miljonit krooni," räägib Rozmanas.

Palju ebamugavust tekitab tema sõnul just teadmatus. "Kui oled ikka investeerinud 10 miljonit krooni ja öeldakse, et tuleb koht kinni panna, on see suur löök. Praegu vähemalt saabus selgus tuleviku suhtes ja me ei taha probleeme. Kui linnarahvast häirib lõbus vilkumine, saame teha valgustuse staatiliseks. Mis sellest ikka juhtub, lihtsalt linnapilt läheb igavamaks," on Rozmanas nõus.